Tagasivalimiskampaaniat alustanud Trump tahab kahtlejatelt relvad võtta

  • Donald Trump alustas ametlikult tagasivalimiskampaaniat.
  • Järgmised presidendivalimised toimuvad 2020. aastal.
  • Trumpi siht on saada rahvalt enim hääli, et kinnitada oma legitiimsust.
  • Demokraatidest rivaalidel puudub Trumpi rahva mobiliseerimise anne.

Kui New Yorgi kinnisvaramagnaat Donald Trump neli aastat tagasi, juunis 2015 oma Manhattani pilvelõhkuja Trump Toweri eskalaatoril teda fuajees oodanud toetajate ja ajakirjanike ette laskus ning teatas, et on otsustanud Ühendriikide presidendiks kandideerida, võtsid paljud Ameerikas ja maailmas seda kui pidevas tähelepanuvajaduses reality-TV staari järjekordset katset eetriaega ja leheruumi saada.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6710758/tagasivalimiskampaaniat-alustanud-trump-tahab-kahtlejatelt-relvad-votta


Valimisstuudio: 2019-05-15

Jana Toom ja Riho Terras - Euroopa Parlamendi valimiste debatid KUKUs.


Neeme Raud. Siin 2019-03-09

Reformierakonna suur valimisvõit ja sellele järgnenud magusa joovastuse hetkeseis. Kas presidendi vastuvõtule tuleb minna hirmus? Äkki võtab moepolitsei sind pärast ette? Kas ilmselt pedofiil Michael Jackson tuleb kustutada meie muusikamenüüst? Elu esimese suure filmi looja valud ja võlud.

Kõik see järgneva tunni sees. Leia podcast Kuku raadio lehelt:

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-03-09/


Berliinis hääletavatele eestlastele on üks tähtsamaid küsimusi topeltkodakondsus

Ilus stampvastus: kõik on oodatust paremini!

Kui uurin aga, kui palju valimas käinuid siis olnud on – kas kümme, kakskümmend või sada –, vastab reipa häälega naisterahvas pärast konsul Annika Luigaga konsulteerimist, et seda arvu konsulaat ajakirjanikule ei avalda. Selle info saamiseks tuleb Berliinist helistada Tallinna ja küsida see arv välisministeeriumi pressiosakonnalt, kes on selle arvu vastu juba huvi tundnud… .

Oodake, mis vastus? Et Berliinis olev Eesti ajakirjanik peaks helistama Tallinna ja uurima sealselt pressiosakonnalt, kes ise juba ka Berliini helistanud on?

Eesti välisteenistus – vähemalt Berliini näitel – on oma jäigalt asjaajamiselt ja bürokraatlikkuselt muutumas samalaadseks Euroopa Liidu välisteenistusega, kus samuti näiteks konkreetsele Washingtoni saadetud lihtsale jah/ei-tüüpi küsimusele vastamiseks palutakse võtta ühendust Brüsseliga, kust siis palutakse omakorda ametlikku kirjalikku järelepärimist jne.

Taolise bürokraatiaseina ees tunneb ajakirjanik end lihtsalt jõuetult. Ta soovis ju sel korral konsulaadist Berliinis vaid teada, kui palju eestlasi on seal valimispäeval hääletanud.

Ja ei helista Tallinna.

Ning tekib trotslik küsimus: miks selline bürokraatlik lähenemine riigis, kus meid tõesti nii vähe on? Millist riigisaladust meie konsulaat Berliinis varjab, et selle avaldamine tuleb Tallinnaga enne kooskõlastada? Kas valijaid tegelikult üldse ei olnudki, ehk varjatakse midagi?

Ent trots trotsiks bürokraatidega suhtlemisel. Neil salastatud valijaarvuga valimistel osalenud Eesti kodanike jaoks Berliinis on seekordsed valimised olulised, kuna on üks konkreetne teema, mis tõesti otse nende elu puudutab.

Topeltkodakondsus.

Berliinis neli aastat tegutsenud Eesti Kultuuriseltsi KAMA ja siinse Eesti kooli juht Aira Paschke on selles küsimuse üks eestkõnelejaid.

«See on jah südamelähedane teema,» ütleb ta.

Paschke sõnul on olnud juhtumeid, kui Eesti passi pikendama tulnu vastab ausalt ametniku küsimusele teise kodakondsuse kohta ja siis muutub edasine protsess väga keeruliseks.

Kui teine kodakondusus lihtsalt maha vaikida, siis uute dokumentide saamisega probleeme ei ole.

«Momendil valitsev olukord, kus Eesti põhiseadus ja kodakondsusseadus on omavahel vastuolus, tekitab järjest enam segadust. Passi pikendamine või sünnijärgse kodakondsuse säilitamine ka pärast teise kodakondsuse omamist või omandamist ei tohiks sõltuda teid teenindama sattunud ametniku isiklikust arvamusest,» märgib ta.

Mitmekultuurilise taustaga lapsi ei tohiks panna olukorda, kus nad peavad valima ema või isa poolt saadud sünnijärgse kodakondsuse vahel, leiab Paschke.

«Arusaadav, et elades alaliselt välisriigis, on soov ka selles riigis täita oma kodanikukohustust ja valida. Eeldus on aga selle riigi kodakondsuse omamine. Seega on mõistetav, et paljud sünnijärgsed eestlased on Eesti kodakondsuse kõrvale võtnud ka teise kodakondsuse.»

Paschke leiab, et see on ju – peaks olema – sügavalt Eesti huvides, et riik välismaal elavatele eestlastele selga ei pööraks, vaid topeltkodakondsuse seadustaks, nagu seda on teinud näiteks Läti.

«Nii säilib tõenäosus, et inimesed pöörduvad tagasi Eestisse või välismaal sündinud eestlased seovad oma tuleviku Eestiga,» ütleb ta. «Meid on vähe ja me kõik oleme omamoodi Eesti saadikud maailmas.»

Loe edasi: https://poliitika.postimees.ee/6525258/berliinis-haaletavatele-eestlastele-on-uks-tahtsamaid-kusimusi-topeltkodakondsus?_ga=2.157268152.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


USAs käib presidendikampaania pikk ja selgusetu avamäng

  • 2020. aasta USA presidendivalimiste eelmäng on alanud.
  • USA demokraatidel pole aga seni usutavat kandidaati, kes võiks Trumpi võita.
  • Trumpi seljatagune on muutumas üha hõredamaks, kuid kampaania rahakott paksemaks
  • Ametisoleva presidendina on Donald Trumpil järgmistel valimistel niikuinii eelis, kuid seni on läinud tal konkurentidest paremini ka kampaaniaraha kogumine.

Kui võrrelda USA presidendivalimisi ja kõike sellele eelnevat poliitilise teatriga, on kahtlemata tegemist kõige suurejoonelisema lavavormi – ooperiga.

Loe edasi: https://www.postimees.ee/6520071/usas-kaib-presidendikampaania-pikk-ja-selgusetu-avamang


Naine, kes suudab taltsutada Trumpi – Nancy Pelosi

Lõppev nädal näitas, et ka USA president Donald Trumpi kapriise suudab ohjeldada ei keegi muu kui klassikaline itaalia mamma.

Trumpil on ta Washingtonis täitsa olemas – Kongressi esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi, itaalia-ameerika verd 78-aastane ema ja vanaema, kes suurde poliitikasse astus alles 47-aastaselt, kui oli ka oma viienda lapse ülikooli saatnud.

Muidugi ei ole Pelosi mitte mingisugune mamma, vaid alati stiilne daam, kelle särav naeratus varjab terasest otsusekindlust ning kes «poliitilise dünamona» (nii kolleegid teda nimetavad) oskab paremini kui keegi teine paljudes küsimustes eri arvamustel olevad demokraadid hääletuste ajaks Kongressis ühte sirgesse ritta saada. Ning teades, et tema (ehk Kongressi) käes on USA rahakott ja suur võim ka presidendi otsuste üle, on ta valmis kartmatult presidendile endalegi nipsama: aitab kapriisidest, mees!

«Ta ju lihtsalt jonnib!» märkis Pelosi USA valitsuse äsjase sundsulgemise ajal. «Ma olen viie lapse ema ja üheksa vanaema, küll ma juba tean, kuidas jonnimine välja näeb.»

Oma (emaliku) järjekindluse ja järeleandmatusega ongi Pelosi saavutanud tegelikult midagi erakordset. Jah, ta ei nõustunud andma Trumpile USA-Mehhiko piiritõkke rajamiseks sentigi raha, sest peab niisugust immigratsioonipoliitikat läbini valeks, ja suutis presidendi selles jõukatsumises alla andma sundida. Ent ta on suutnud veel enam, leiavad Washingtoni insaiderid: nimelt panna Trump endast ka tegelikult lugu pidama ja ennast kuulama. Neid tipp-poliitikuid nii USAs kui ka maailmas, keda Trump oma alalistes Twitteri-säutsudes ei nahuta, on ju ülivähe – kohe meenub vaid Vene president Vladimir Putin.

New York Timesi kirjutas, et Trump, kel on komme panna kõigile vastastele neid üldjuhul alandavad hüüdnimed, kasutab Pelosi puhul vahel ainult ta eesnime Nancy, kuid ei mingit muud nimekleepsu. Seda, kas «Nancy» peaks mõjuma Pelosile kui koha kättenäitamine või on hoopis kinnitus, et naine kuulub Trumpi siseringi, kus üksteist eesnimedega kutsutaksegi, teab üksnes president ise.

Otsest toetust Pelosile ja valmisolekut teda kuulata on Trump viimastel kuudel korduvalt avalikult demonstreerinud. Novembris toimunud vahevalimiste järel, kui hulk Pelosi nooremaid parteikaaslasi (enamik ta kolleegidest Kongressis ongi temast nooremad) arutas häälekalt, kas ehk poleks aeg nimetada tema asemel partei liidriks ja esindajatekoja spiikriks keegi teine, uuem, noorem, oli just Trump see, kes saatis Valgest Majast Pelosile toetussõnumi: sa väärid spiikrikohta, ja kui vaja, aitame selle saada oma partei, vabariiklaste häältega.

Loe edasi: https://sobranna.postimees.ee/6513269/naine-kes-suudab-taltsutada-trumpi-nancy-pelosi?_ga=2.120557963.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


USA Kongress: NATO vajab kaitset – president Trumpi eest

Kuigi Trump kinnitas veel möödunud nädalal, et USA on 100 protsenti NATOga, on ta Ameerika meedia andmeil viimase aasta jooksul abidelt siiski korduvalt küsinud, kas Ühendriikidel poleks mõtet väljuda kaitsealliansist, mille paljud Euroopa liikmesriigid on lükanud oma kaitse rahastamise USA õlule.

Otseselt Eestile ei saa olla ega olegi Trumpil pretensioone, sest kaks protsenti meie SKTst läheb kaitsekulutusteks, nagu oleme NATO-le lubanud. Ent oleme oma kohusetundlikkusega siiski vähemuses. Samuti oleme NATOs üks väiksematest liikmetest, kellest suured – nagu USAgi – võivad oma suurtes mängudes üle sõita. Ehkki NATO alusdokumentide järgi on kõigil liikmetel võrdsed õigused. Ent reaalsus jääb reaalsuseks, me oleme väike riik.

Seepärast on hea näha, et NATO-l ja ka meil on USA pealinnas väga tugev liitlane: Ameerika Ühendriikide Kongressi esindajatekoda.

Just äsja tuletas seadusandjate keeld anda Trumpile USA-Mehhiko piiritõkke rajamiseks raha presidendile meelde, et on USA põhiseaduse järgi sama mõjukas võimuharu kui täidesaatev võim. Üle kuu kestnud võimuvõitluses, kus pantvangiks oli sunniviisil suletud föderaalvalitsus, pidi lõpuks järele andma president.

Kuid poliitilise jõukatsumise ajal otsustas esindajatekoda saata Valgele Majale veel ühe selge sõnumi: NATOst peab president Trump oma käed eemale hoidma!

Esindajatekoda võttis tohutu häälteenamusega – 357 poolt, 22 vastu (54 saadikut ei hääletanud) – vastu «NATO kaitse akti», mis keelab presidendil ühepoolselt USA NATOst väljaastumise üle otsuste langetamise.

Fakt, et jaanuari alguses ametisse asunud, demokraatide juhitud uue esindajatekoja koosseis otsustas suhteliselt ametiaja alguses sellise NATOt kaitsva akti hääletusele panna, näitab, et Washingtonis tuntakse tõesti muret president Trumpi meeleolu- ja kursimuutuste pärast ka kaitsepoliitika alal.

Seadusega tuletab esindajatekoda nüüd Valgele Majale üheselt meelde, kelle käes on riigi rahakott. Tekstis kinnitatakse USA vankumatut pühendumust NATO artikkel 5-le, aga ka Montenegro liikmesusele NATOs ja Euroopa heidutusalgatuse tugevale USA-poolsele rahastusele. Lisaks märgitakse, et USA on rahul seni oma kaheprotsendist kaitse-eelarvekohustust mittetäitvate liitlasriikide plaaniga jõuda selle summani aastaks 2024. Ja mitte kiirkorras, nagu president Trump seda oma kõnedes rõhutab.

NATO-seaduse puhul on tähelepanuväärne, et selle esitajad olid opositsioonilised demokraadid – kuigi oleme harjunud Washingtonis kaitseküsimustes pidama oma tugevamateks liitlasteks just vabariiklasi –, kuid toetajate seas oli ka hulk vabariiklasi. Siit nähtub, et toetus USA NATOsse kuulumisele ei ole parteilise värvinguga. Samas tasub märkida, et kõik 22 vastuhäält tulid vabariiklastelt.

Seaduse üks autoreid, California rahvaesindaja Jimmy Panetta ütles Washingtonis toimunud pressikonverentsil, et «NATO kaitse akti» mõte on alla kriipsutada, et NATOt ei saa vaadelda «ostu-müügi»-suhtena. Kongressi esindajatekoja välissuhete komitee juht, New Yorgi demokraat Eliot Engel märkis aga enne hääletust peetud kõnes, et kuna NATO lõhestamine on Vene presidendi Vladimir Putini üks peamisi eesmärke, on «nii häiriv, nii muret tekitav, kui USA saadab alliansi suhtes erinevaid signaale või käsitleb seda koormana».

USA kaitseuudiste portaal defensenews.com juhib lisaks tähelepanu, et «NATO kaitse akti» vastuvõtmine Kongressis toimus kohe pärast seda, kui USA välisministeeriumis Euroopa poliitikat suunanud diplomaat Wess Mitchelli otsustas ootamatult Euroopa ja Euraasia küsimuste abivälisministri kohalt tagasi astuda. Ilmselgelt on otsuse taga rahulolematus Trumpi meeskonna Euroopa poliitikaga.

Lausa juhtkirja vääriliseks pidas vastuvõetud seadust aga New York Times. «Mõte, et USA võiks NATOst lahkuda, on sürreaalne,» leiab leht, kutsudes ühtlasi üles Ameerika Ühendriikide senatit kiiremas korras seadusele toetust avaldama.

New York Times peab põhjuseks, miks alamkoda otsustas «NATO kaitse akti» vastu võtta just nüüd, väliminister Mike Pompeo hiljutist ülesastumist telekanalis Fox News. Nimelt küsiti seal ministrilt, kas USA oleks valmis saatma sõdureid kaitsma NATO liiget Montenegrot, mispeale Pompeo vastas, et ei soovi arutada «hüpoteetilisi» asju.

«Kuid see ei ole hüpoteetiline küsimus,» arvab New York Times, «artikkel viie alusel tõttavad NATO liikmed kaasliikmeid kaitsma, kui neid rünnatakse. Kas Trumpi administratsiooniga saab arvestada või mitte?»

President on juba viinud Ameerika välja Pariisi kliimaleppest ja Vaikse ookeani vabakaubandusleppest ning ähvardab loobuda keskmaatuumajõudude leppest. Seetõttu võib õigustatult küsida, kas NATO-lepe võiks olla järgmine?

Nii mõnedki USA õigusteadlased leiavad, et presidendil on õigus ühepoolselt, ilma Kongressi nõusolekuta tuua Ameerika Ühendriigid välja rahvusvahelistest lepetest. Teised õiguseksperdid rõhutavad, et nüüd on riigi esindajatekoda kindlalt selgeks teinud, et NATO-lepe on teistest erinev.

Kapitooliumimäel NATO-le avaldatud ühese ja tugeva toetuse järel on üsna kindel, et Eesti diplomaadid Washingtonis – olles küll tihedais töösuhetes USA valitsuse esindajatega – suhtlevad nüüd aktiivselt ka Ameerika seadusandjatega, kes peavad ka meie julgeolekule pühendumist niivõrd oluliseks teemaks, et võtta vastu lausa presidendi poolt tulla võivaid üllatusi ennetav seadus.

On väga hea teada, et Ameerika Ühendriikide pealinnas suhtub valdav osa poliitikuid ka meie julgeoleku tagamisse väga tõsiselt.

Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6511017/usa-kongress-nato-vajab-kaitset-president-trumpi-eest?_ga=2.119402762.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


Kes keda Washingtonis: kas Trump või Kongress?

Ameerika Ühendriikide pealinnas Washingtonis algas uus tööaasta üleeile poliitiliste rakettide tulistamisega Pennsylvania avenüü mõlemas otsas, mis kestis kogu päeva.

  • Esindajatekoja spiikriks sai teist korda demokraat Nancy Pelosi.
  • Demokraadid ei välista presidendi tagandamist.
  • Trump ei kavatse Kongressi survel plaane muuta.
  • Analüütikud ootavad Kongressilt liitlassuhete hoidmist.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6491996/kes-keda-washingtonis-kas-trump-voi-kongress


Neeme Raud: president Trump vajabki kaitset – ja ikka vaid iseenda eest

Riigikogus moodustatud USA presidendi Donald Trumpi toetusgrupil peaksid nüüd, pühade ajal töised päevad olema.

Ühendriikide riigipea vajab praegu tõesti kaitset. Mures, mis hakkab Washingtonis edasi saama, on paljud – ka ta liitlased ning toetajad Ameerikas ja mujalgi.

USA meedia rõhutas nädalavahetusel häälekalt, et kaitset vajab Trump ennekõike aga iseenda eest.

Mehe jaoks, kes peab ise end «väga stabiilseks geeniuseks», kujutab iga päev endast uut sõda, mille pidamine talle just sel hommikul ärgates vajalikuna tundub. Ja oma sõdu peab ta üha enam üksi, märkisid mitmed analüütikud.

«President Trump on muutunud üha kahtlustavamaks paljude teda ümbritsevate inimeste suhtes, olles veendunud, et nad on «narrid»,» nentis New York Times. «Oma ametiaja keskpunktis on president muutunud üha kindlamaks oma õigsuses ja iseloeeritum kui ühelgi varasemal ajal ametisse astumisest alates.»

««Täiskasvanute lasteaed,» nagu Senati välissuhete komitee juht (vabariiklane) Bob Corker (kunagi administratsiooni nimetas), on uksed sulgenud,» kirjutab Washington Post. «Kolmandasse ametiaastasse astub Trump presidendina, keda ei piira enam miski.»

Need ministrid ja nõustajad, kes püüdsid teda kaks aastat suunata ja rapsimise eest kaista, on kaitseminister James Mattise lahkumisavalduse järel Washingtoni tipust läinud. Presidenti ümbritsevad nüüd kõigile ta mõtetele «jah» ütlevad mehed ja naised, leiab USA pealinna päevaleht.

«President Trumpi ohjeldamise ajastu on läbi,» on Washington Post veendunud.

Washingtoni mõttekoja Brookings Institutioni arvestuse kohaselt on nüüdseks Trumpi esialgsest meeskonnast lahkunud või välja vahetatud 65 protsenti seal olnutest.

Presidendi enda populaarsus on jätkuvalt kõrge – Gallupi andmeil toetab teda 38 protsenti ameeriklastest. Ja meediaväljaannete kriitikale vastas ta laupäeval ikka omal harjumuspärasel, lahmival moel, nimetades kõiki hädakuulutajaid «vale uudiste» levitajaiks. Oma otsust USA väed Süüriast välja tuua, kuna ISIS, kellega seal sõda peeti, on ju alistatud, pidas ta ainuõigeks.

«Kui keegi teine, kuid mitte teie lemmikpresident Donald J. Trump, oleks teatanud, et pärast ISISe purustamist Süürias toome oma väed tagasi koju (õnnelikud ja terved), oleks see isik Ameerika kõige populaarsem kangelane. Minu puhul, tugev rünnak Võlts Uudiste Meedialt. Hullumeelne!» säutsus Trump.

Teisisõnu: minu järjekordne võit! säutsus president miljonitele toetajatele, kes usaldavaki ju suuresti vaid infot, mida Trump ise neile oma tviitides annab, samas pidevalt väites, et kogu Ameerika meedia, ka peaaegu et ainus usaldusväärne kanal Fox News, on vaid valet levitamas.

Jah, ka Foxi üldjuhul presidenti alati kiitvad ankrud olid pärast Trumpi Süüria otsust ja Mattise lahkumisavaldust hetkeks sõnatud – presidendi kohest kiitmist ei pidanud nemadki ilmselt mõttekaks. Telejaama hommikusaate populaarne juht, suur Trumpi toetaja Brian Kilmeade nentis reedel, et president on «andmas Süürias Venemaale suurt võitu. Vladimir Putin kiitis teda. Ta teeb täpselt seda, mille eest kritiseeris president Obamat. Ta ütles, et president Obama on ISISe looja. Ta ise just taaslõi ISISe.»

Seda, et USA president tõepoolest kiirustas ISISe üle saavutatud võidu väljakuulutamisega, joonis alla ka alates president George W. Bush ametiajast erinevates administratsioonides Islamiriigi-vastast võitlust juhtinud diplomaat Brett McGurki järsk tagasiastumine. (Tõsi, McGurk pidi ametist lahkuma küll juba veebruaris.) Trump nimetas McGurki oma tviidis aga üsna mõttetuks meheks, keda ta isiklikult ei tundnudki ja kes oma lahkumisotsusega soovis vaid omale tähelepanu tõmmata. «Eneseimetleja,» säutsus Trump.

Oma laupäevaõhtuses tviitide rodus võttis president pikemalt veelkord ette ka kindral Mattise lahkumise.

Trumpi sõnul oli tema tegelikult see mees, kes andis president Obama vallandatud kindralile «teise võimaluse.»

«Osa arvas, et ma ei pidanuks seda tegema, mina arvasin, et pean. … Andsin talle ka kõik vahendid, mida tal varem eales ei olnud.»

Samas tviidis räägib president ka USA liitlassuhetest, mille üha ebastabiilsemaks muutumist nimetas Mattis ühe lahkumise põhjusena.

«Liitlased on väga olulised, kuid mitte siis, kui nad USAd ära kasutavad,» säutsus president.

Konservatiivne Wall Street Journal nendib oma juhtkirjas, et Mattise lahkumisega kaasneb tegelikult palju esmapilgul märkamatuks jäävat kahju. Löök on see nii USA enda sõjajõudude ja nende juhtkonna moraalile, kuid laiemalt ka liitlassuhetele.

«Kahju ei ole (vaid) selles, et Mattis on asendamatu või viimane «täiskasvanud» kasvataja Trumpile, nagu Washingtoni klišee kõlab. … Pikemaajalisem kahju tuleb sellest häbematust, alandavast viisist, millega Trump kohtles oma ministrit ja tema kindraleid sellises võtmetähtsusega sõjalises küsimuses nagu vägede Süürias olek.»

Teisisõnu: kui president ei arvestanud Süüria operatsiooni suhtes otsust langetades oma ministrite ja sõjaväejuhtkonna arvamustega, miks peaks ta sellega arvestama teiste sõjaliste operatsioonide korral?

Mitmel pool USA meedias märgiti, et uue kaitseministri peab ametisse kinnitama Senat, kes loodetavasti valib sellele kohale enam Mattisega sarnaneva, mitte Trumpi «jah»-liitlase.

Trump laseb aasta lõpuks Mattise lahti. «Mul on heameel teatada, et meie väga andekas asekaitseminister Patrick Shanahan saab 2019. aasta 1. jaanuaril kaitseministri kohusetäitjaks,» säutsus Trump.

Rahvaesindajatel on siin suur võim.

Nagu ka Kongressi Esindajatekojal, mida alates jaanuarist juhivad demorkaadid.

Washington Post märgib: «Kongress on põhjusega (Põhiseaduse) Artikli 1 võim,» mil on võimalus presidenti ohjata.

Kongressi uued juhid on juba küll öelnud, et Trumpi ametist kangutamise, «impeachment´i» protseduure uue aastal tööplaanides ei ole.

Ent kõik võib Washingtonis üleöö muutuda, kui eriuurija Robert Mueller esitab oma kauaoodatud raporti ja see on tulemas tõenäoliselt juba aasta alguses, ning demokraadid tõepoolest taas tunnetavad, et neil on nüüd Washingtonis uuesti võim.

Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6484507/neeme-raud-president-trump-vajabki-kaitset-ja-ikka-vaid-iseenda-eest?_ga=2.162004287.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


Läti parlamendivalimiste õppetunnid

Lätis 6. oktoobril toimunud valimised tõid endaga ummikseisu, mida kahe ja poole kuu jooksul ei ole suudetud lahendada.

Sel nädalal oli valitsuskoalitsiooni moodustamise kolmas katse – erakonna Uus Ühtsus peaministrikandidaat Artūrs Krišjānis Kariņš paistis olevat potentsiaalsetele koalitsioonipartneritele (Rahvuslik Liit, Uus Konservatiivne Partei, «Kellele kuulub riik?» (KPV LV) ja Arengu Eest/Poolt!) vastuvõetav kandidaat, ent nüüd kõnelevad vaatlejad jõuluime – valitsuse moodustamise – asemel järjekordsest luhtunud katsest.

Peamiseks vaidlusküsimuseks oli endiselt suutmatus kokku leppida võimalike ministrikohtade täitjates. President Raimonds Vējonis on teatanud, et kui valitsuse moodustamine nüüdki ei õnnestu, esitab ta oma parteideülese peaministrikandidaadi, tehnokraadi, nagu Läti poliitikas varemgi on tehtud.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6483831/lati-parlamendivalimiste-oppetunnid