Tagasivalimiskampaaniat alustanud Trump tahab kahtlejatelt relvad võtta
- Donald Trump alustas ametlikult tagasivalimiskampaaniat.
- Järgmised presidendivalimised toimuvad 2020. aastal.
- Trumpi siht on saada rahvalt enim hääli, et kinnitada oma legitiimsust.
- Demokraatidest rivaalidel puudub Trumpi rahva mobiliseerimise anne.
Kui New Yorgi kinnisvaramagnaat Donald Trump neli aastat tagasi, juunis 2015 oma Manhattani pilvelõhkuja Trump Toweri eskalaatoril teda fuajees oodanud toetajate ja ajakirjanike ette laskus ning teatas, et on otsustanud Ühendriikide presidendiks kandideerida, võtsid paljud Ameerikas ja maailmas seda kui pidevas tähelepanuvajaduses reality-TV staari järjekordset katset eetriaega ja leheruumi saada.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6710758/tagasivalimiskampaaniat-alustanud-trump-tahab-kahtlejatelt-relvad-votta
Neeme Raud. Siin 2019-06-01
Globaalbriifing nädala teemadest.
KUKU Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk Eesti laste lapsepõlvest. Teine tund SUUR MUUSIKAREIS läbi USA.
Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-06-01/
Suursaadik Jonatan Vseviov – mees, kes aitas eestlased viisata USAsse
Washington on selle mehe ametialase DNA osa juba aastaid. Kolmandat korda Eestit diplomaadina esindades tunneb ta sealset asjaajamist hästi. Kogemus ja kiirus on praegu hädavajalikud, et suuta USA ettearvamatu presidendi Donald Trumpiga sammu pidada.
Me tunneme Jonatan Vsevioviga teineteist juba enam kui kümme aastat. Toona oli ta Washingtoni Eesti suursaatkonna diplomaat ja tegeles viisavabaduse teemaga. Nii et kui George W. Bushi administratsioon 2008. aastal otsustas, et Eesti kodanikelt ei ole tõesti enam põhjust viisasid nõuda, oli selle taga ka tükk Vseviovi tööd.
Tema järgmine lähetus Washingtoni tuli aastal 2013 ja siis juba Eesti kaitseatašeena. Kohtu seadusena kolmandat korda saabus ta Ühendriikide pealinna mullu varasügisel Eesti suursaadikuna.
Seega on Washington mehe ametialases DNAs olulist rolli mänginud juba aastaid, ja sealset asjaajamist tunneb ta hästi. Praegusel ajal on see eriti oluline, sest sageli väga ettearvamatute käikudega president Donald Trumpiga sammu pidamiseks on vaja kiiret reageerimist ja kohanemisvõimet. Olgu või tegu info liikumise muutumisega USA pealinnas. Koosolekutel on nüüd üsna tavaline, et hääletule režiimile seatud mobiiltelefonid hakkavad paljudes taskutes korraga värisema, teavitades, et kõige kõrgemalt, Valgest Majast on saabunud järjekordne presidendi säuts. Trumpi esialgu ebatavalisena tundunud suhtlemiskanal Twitter on nüüd Ameerika pealinnas uus normaalsus.
Kuid midagi on jäänud ka muutumatuks, nendib suursaadik, kui aprilli lõpus saatkonna vastuvõtutoas intervjuuks maha istume. Ammuste tuttavatena me sinatame.
Saatkonna seinal on hulk meie diplomaatia haruldasi dokumente, mis kinnitavad Eesti ja USA suhte erilist staatust meie välissuhtluses ligi saja aasta jooksul. (USA tunnustas Eesti Vabariiki de jure 28. juulil 1922 ning on seda teinud sellest ajast järjepidevalt, ka Eesti anneksiooniaastatel – N. R.) Vseviov nõustub, et suhted Ühendriikidega on meie välis- ja kaitsepoliitika püha graal. Kuid midagi ei saa võtta täiesti enesestmõistetavana, leiab ta. Tagamist, et liit USAga oleks jätkuvalt elus ja tugev, peabki ta oma peamiseks missiooniks Washingtonis.
Kas kasutad Twitterit? Ja kui kasutad, kas loed samuti president Trumpi sõnumeid kohe, kui need miljonite telefonidesse jõuavad?
Enne Washingtoni tulemist ei olnud ma üheski sotsiaalmeedia moodsas rakenduses aktiivne, aga siin tegin endale kohe Twitteri konto. Mis seal salata: see on tänapäeva nõue. Washingtonis tegutseb poliitiline kogukond Twitteris, jälgib Twitterit. Mitte ainult Ameerika president, vaid ka kõik demokraadid, kes kandideerivad praegu presidendiks, ja paljud teisedki inimesed – arvamusliidrid, isegi ajakirjanikud – on väga sageli Twitteris. Twitterist näeb ära, mis on hetketeema. Loomulikult ei võimalda see süvitsi minekut, selleks on vaja muid allikaid, aga seda, mis on parajasti päevakajaline, on küll võimalik endale Twitteri vahendusel selgeks teha. Enamik minu kolleege, teisi suursaadikuid, jälgib Twitteris president Trumpi lausa niimoodi, et kui meil on mõnikord kohtumised, siis on paljudel – mul endal ka – pandud telefon alert’ima, et kohe, kui president Trump on tweet’inud, saaks näha, mis on parajasti teemaks. Ameerika meedia on suuresti presidendile keskendunud ja tema säutsust saab enamasti kiirelt uudislugu. 24/7 tegutsevad uudistekanalid ehitavad oma kajastuse just selle peale, mida president on teinud, öelnud või säutsunud, nii et loomulikult on Twitter paljuski otseallikas.
Ega ometi põhine nüüdsel lühikeste, kiirete säutsude ajastul ka diplomaatiline töö USA pealinnas üha enam Twitteril?
Diplomaatidena me muidugi jälgime muudki kui Twitterit. Meie töö siin on tunda ameeriklasi – nii neid, kes on võimul, kui ka neid, kes võib-olla saavad võimule, kui valimiste tulemusena peaks ametisse astuma teine president. Peame tundma ka neid ameeriklasi, kes tegutsevad Kongressis, omada nende juures piisavat tõsiseltvõetavust ja ligipääsu, et seal esitada Eesti vaadet transatlantilistele suhetele, Venemaale, teistele teemadele, mis meile korda lähevad. Ja loomulikult omada kõiki kontakte, et kui meil peaks juhuslikult tõesti abi vaja olema, siis oleks meil need inimesed, need tutvused, need telefoninumbrid, aga ka see tõsiseltvõetavus kohe olemas. Just tõsiseltvõetavust ei saa kuidagi üle tähtsustada. See on ülioluline nii diplomaadina kui tegelikult laiemalt võttes ka riigina – et seda, mida me kriitilisel hetkel ütleme, siis tõesti tõsiselt võetaks. Ja selleks, et niimoodi tõsiseltvõetav olla, on loomulikult tarvis olla kursis Ameerika päevapoliitikaga, igapäevateemadega, sellega, millest räägitakse, ja kõige selle hulka kuulub ka Twitteri jälgimine.
Kuna kõik Washingtonis keerleb alati praegu ametis oleva USA presidendi ümber, on üks esimesi küsimusi, mis siinsetes vestlustes alati esitatakse: kas oled presidendiga isiklikult kohtunud? Suursaadikuna kohtusid Donald Trumpiga volikirja üle andes. Aga veel?
Isiklikult presidendiga kohtunud olengi seni vaid volikirja üle andes. Tavaliselt kohtub suursaadik presidendiga lisaks volikirja üle andmisele enamasti vaid siis, kui tema riigi juht tuleb visiidile. Mäletatavasti see viimane suur visiit, mis meil toimus, kui kolme Balti riigi presidendid olid Valges Majas, toimus vahetult enne minu siia jõudmist (aprillis 2018 – N. R). Ega muid võimalusi välisriigi suursaadikul presidendiga otse kohtuda ausalt öeldes ei ole. Neid inimesi, kellega suursaadik siin kohtub, on hulgi, ka kõrged ametnikud Valges Majas, välisministeeriumis, kaitseministeeriumis, Kongressis muidugi, väljaspool valitsust samamoodi. Selliseid olukordi, kus suursaadik presidendi endaga – ja see ei sõltu sellest, kes on parasjagu Ameerika president – nelja silma all maailma asju arutab, ei esine. Aga neid kohti, kus ma presidenti näen, on küll. Näiteks Kapitooliumimäele, kus president Trump pidas oma kuulsa aastakõne, olid suursaadikud kutsutud, istusime temast ehk vaid 20 meetri kaugusel. Ja mõned suuremad rahvaüritused – viimati lihavõtete aegu, kui Valge Maja aias toimus lastele ja perekondadele mõeldud sündmus (pühademunade otsimine – N. R.), kus oli kohal esimene leedi ja ka president. Aga seda viimast sain teada hiljem ajakirjandusest, mul endal teda seal näha ei ei õnnestunud.
Me kõik näeme USA presidenti tegelikult peaaegu iga päev. Donald Trump on praegu maailma kõige enam jälgitud isik, iga päev uudistes, kõige enam kajastatud mees planeedil. Aga milline ta on n-ö close-up, väga lähedalt vaadates, isiklikult kokku puutudes?
Nende inimeste puhul, kes on nii kõrgel poliitikas, on nähtavasti ilu alati vaataja silmades – ta paistab just niisugusena, nagu inimesed on harjunud teda endale ette kujutama. Minu põgusad kokkupuuted Ameerika presidendiga on jätnud mulje, et ta on väga põhimõttekindel. Et need asjad, mis on talle eri põhjustel olulised, on seda tõepoolest. Ta tahab neid teha. See peegeldub ka tema avalikes sõnumites. Need sõnumid, mis Twitterist praegu tulevad, on üldiselt needsamad, mis olid tal ka aasta aega tagasi või valimiskampaania ajal.
Suured teemad, millega ta tuli Valgesse Majja, olid immigratsioon, piirimüüri ehitamine, ja muidugi ka majandus.
Võib-olla kõige suurema ühendava joonena tema poliitikas ja avalikes sõnumites kordub tugevuse motiiv. Trump tahab olla ja tahab ka näida tugev. Tundub, et nõrkus on üldse tema jaoks suur patt, seda on ta ka oma poliitilistele oponentidele ette heitnud.
Sealhulgas senaator John McCainile, kes oli Vietnami sõja ajal vietnamlaste käes vangis. Trump nimetas just nimelt nõrkuseks seda, et ta vangi sattus. John McCain oli meie suur liitlane ja toetaja, nüüd manalamees.
John McCain on nüüd tõesti manalamees, aga sellest, mida president sisepoliitilistest motiividest lähtuvalt on öelnud ühe või teise senaatori või kongresmeni või kuberneri kohta, võiksime teha eraldi raamatu. Loomulikult toimub see kõik Ameerika kontekstis ja sellest ei tahtnud ma rääkida.
Küsimus oli nõrkusest ja tugevusest.
See nõrkuse ja tugevuse motiiv kandub praegu üle ka välispoliitikasse. Kui vaadata USA Euroopa-suunalist poliitikat, siis tundub, et sellele administratsioonile on just nimelt oluline tegutseda jõupositsioonilt. Paljuski meile muuseas sobib, et Ameerika Ühendriigid oleksid ja tahaksid olla tugeval positsioonil, et neil oleks jõudu ja ka soovi seda jõudu vajadusel rakendada.
Eesti on muidugi väike riik ja kui räägime tugevuse positsioonist ja suurtest riikidest – ning Trumpile meeldib «mängida» suurtega –, siis kuidas meie oma väiksuse juures saame näidata, et oleme ka tugevad?
Ma arvan, et tugevus ei sõltu nii palju suurusest. Tugevus sõltub meelekindlusest ja valmidusest oma käsutuses olevaid ressursse vajadusel kasutada. Näeme, et Ameerika ressursid Euroopa suunal on kasvanud, Ameerika kohalolek Euroopas on kasvanud, Ameerika valmidus rääkida kaasa Euroopa julgeoleku küsimustes on kasvanud. Need on kõik väga positiivsed arengud. Alati võib tuua välja igasuguseid küsimusi, kus meil on erimeelsusi, kus me veel ei ole jõudnud ühele taktikalisele seisukohale. (Näiteks erimeelsused suhtumises Iraani tuumalepingusse, aga ka USA ja Euroopa Liidu vahelised kaubandusvaidlused – N. R.) Aga see, et ameeriklased on tugevalt Euroopas kohal, on üldiselt meie huvides. Ja meid nähakse ka siin Ameerikas tugeva riigina, vaatamata sellele, et oleme väikesed. Seda väiksust meeldib meile mõnikord iseendale meenutada ja tegelikult on väiksus paljuski meie enda teha.
Mis on meie tugevused? ...
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6680508/suursaadik-jonatan-vseviov-mees-kes-aitas-eestlased-viisata-usasse
Kahn, Khan ja ÜRO
Louis Kahni loomingut ja sidemeid Eestiga aastaid uurinud Heie Treieri kureeritud näituse avamisel on kohal ka Louis Kahni poeg Nathaniel Kahn, režissöör, kelle 2003. aastal valminud dokfilm «My Architect» («Minu arhitekt») räägibki isast.
ÜROs avatava näituse pealkiri on «Saarelt saarele». Kuid Manhattan, kus asub maailmaorganisatsioon, ei ole see saar, millele selles viidatakse.
Juttu on teisest New Yorgi saarest, millele avaneb ÜRO peahoonest maaliline vaade – East Riveri keskel olevast Roosevelti saarest, kus asub Louis Kahni viimane projekt: memoriaal Ühendriikide presidendile Franklin Delano Rooseveltile.
Loe edasi Postimehest: https://kultuur.postimees.ee/6563920/kahn-khan-ja-uro?_ga=2.217770390.1007553048.1554650691-1598748621.1549896877
New Yorgi tagantjärele tarkus
Eestiski viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud vastuseis suurtele projektidele läks maailma mitteametlikule pealinnale New Yorgile kalliks maksma. Algselt kodanikkonna võiduna esitatud suurfirma tõrjumine on nüüdseks asendunud üldise pahameelega.
Lugu ise sai alguse kümmekond aastat tagasi, kui linna- ja osariigi valitsus võtsid 2008. aastal just New Yorgis investeeringute panga Lehman Brothers kokkuvarisemise järel alanud finantskriisi ajal vastu otsuse, et linna on vaja tuua suuri IT-ettevõtteid. Soov oli laiendada linna majandusbaasi, et suurtegijateks ei oleks üksnes Wall Streeti rahandus- ja kinnisvaraettevõtted.
Plaani elluviimist hakkas juhtima tollane linnapea, miljardärist ärimees Michael Bloomberg isiklikult. Ühe oma trumbina käis New York otsemaid välja, et firmadel on seal kohe võtta maailmaklassist kõrgelt haritud tööjõud. Google ja Facebook avasidki üsna pea Manhattanil oma harud. Ent kampaania suurim võit saavutati mullu novembris, kui maailma suurim ettevõte Amazon teatas, et ehitab ühe oma regionaalse peakorteri just New Yorki, tuues sinna umbes 25 000 töökohta ja linna kassasse järgneva kahekümne aasta jooksul arvestuslikult kuni 27 miljardi dollarit maksutulu.
Loe edasi Postimehest: https://majandus24.postimees.ee/6558324/new-yorgi-tagantjarele-tarkus?_ga=2.217770390.1007553048.1554650691-1598748621.1549896877
President Kaljulaid ajab Eesti asja ka hommikujooksu tehes
Central Parki ühe sissepääsu on ummistanud diplomaadid Lätist, Rootsist ja Liibanonist. Lähenevad Uus-Meremaa, Kanada, Saksamaa, Montenegro ja Portugali esindajad. Pargi suunas sörgib Eesti president Kersti Kaljulaid koos saatjaskonnaga. Jah, rahvusvahelisi suhteid võib korraldada ka hommikujooksul.
Teisipäeva varahommik. New York, see linn, mis kunagi päriselt ei maga, hakkab alles ärkama.
Times Square’il koristatakse eelmisest õhtust jäänud prügi. Toiduautod veavad laiali linlaste üht meelepärasemat hommikusööki, rõngassaiu, mida mõne aja pärast nurgapealsetest putkadest koos kohvitopsiga käigu pealt kaasa napsama hakatakse.
Central Parki kagunurga sissepääsu juures koguneb rühm varajasi hommikuadrenaliini sõltlasi.
Osa toovad kohale sohvrid. Osa tuleb taksoga.
Kes teab midagi maailma diplomaatiast, mida igal tööpäeval pargist mitte eriti kaugel asuvas ÜRO peakorteris aetakse, tunneb tulijate seas ära ridamisi riikide alalisi esindajaid, nagu maailmaorganisatsioonis suursaadikuid kutsutakse.
Soome suursaadik Kai Sauer on ülevoolavalt heas tujus, selgelt grupi liider, kes teistelt veel silmas olevat und peletada püüab.
Läti, Rootsi ja Liibanoni suursaadik teevad eesseisvaks jooksuks soojendust.
Kolleege tervitavad innukalt Uus-Meremaa, Kanada ja Saksamaa alaline esindaja ning Montenegro ja Portugali alaliste missioonide asejuht.
Vahetult enne poolt seitset lisandub veel üks seltskond tulijaid, kõigil sinimustvalgega särgikatted. Pargi poole sörgib New Yorgis töövisiidil viibiv Eesti president Kersti Kaljulaid koos saatjaskonnaga. Eestis ilmselt just selle hommikujooksu jaoks tehtud särgid jagatakse välja ka teistele tulijatele, nii et kõik 25 jooksjat on sel hommikul meie värvides.
Täpselt 6.30, nagu tavaks, teatab Soome suursaadik, et aeg on alustada. Öösiti suletud Central Parki rajad on jälle lahti.
«Me armastame täpsust. Igal nädalal alustame jooksu täpselt kell 6.30,» räägib soomlane. «Et meil kõigil on päev tihedalt täis planeeritud, on jooksu algus alati kindlalt paigas.»
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6545987/president-kaljulaid-ajab-eesti-asja-ka-hommikujooksu-tehes
Kersti Kaljulaid: ma ei ole tšikk, ma olen vanaema
Ameerika Ühendriikides visiidil viibiv president Kersti Kaljulaid vastas teisipäeval New Yorgis pressikonverentsil teravalt küsimusele, milles ajakirjanik uuris, kuidas ta tunneb ennast naispresidendina.
«Vabandage, ma olen vanaema. Ma ei ole tšikk, ma olen vanaema,» ütles Kaljulaid ÜRO naistefoorumi pressikonverentsil küsimusele, kuidas ta tunneb end Eesti kõige noorema ja esimese naispresidendina.
President Kersti Kaljulaid on esmaspäevast neljapäevani töövisiidil Ameerika Ühendriikides.
Teisipäeval osales president ÜRO naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman Every Child üritusel ning andis pärast seda pressikonverentsi.
Nii Ameerika kui Euroopa peavad ühiselt seisma väärtuste eest, millel põhinevad mõlemad ühiskonnad, sõnas Ameerika Ühendriikides töövisiidil viibiv president Kersti Kaljulaid Brookingsi mõttekojas peetud kõnes.
«Mitte ükski demokraatia eraldi pole piisavalt tugev, et 21. sajandi väljakutsetele üksi vastu astuda. Kui kusagil hakkab vabadus taanduma, siis tähendab see, et ka kõikjal mujal on vabadus vähem kaitstud,» ütles Kaljulaid presidendi kantselei vahendusel.
Riigipea rõhutas, et kui maailma kujundavad ümber need, kelle võimu ei kontrolli demokraatlikud institutsioonid, siis pole vabadus enam kusagil kindlalt kaitstud.
«Just see põhistab jätkuvalt atlandiülest ühtsust. Ameerika Ühendriikide roll Euroopa kaitses püsib olulisena, kuid see pole n-ö ühesuunalise liiklusega tänav. Terviklik ja vaba Euroopa, kes tegutseb Ameerikaga kooskõlas, on ülitähtis ka Ameerika Ühendriikide julgeoleku tagamiseks,» rääkis riigipea.
Kaljulaid kohtub neljapäeval ka Esindajatekoja spiikri Nancy Pelosiga.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6543879/kersti-kaljulaid-ma-ei-ole-tsikk-ma-olen-vanaema
CHICAGO - NEW ORLEANS | 1. - 9. Aprill, 2019
CHICAGO – NEW ORLEANS
1. aprill – 9. aprill 2019
Grupis 16 reisijat / 2 vaba kohta / garanteeritud väljumine
Reisijuhid: Neeme Raud, Reigo Ahven
BRONEERI REIS
Frank Sinatra laulis, et Chicago on “tema tüüpi linn”. Ja tal on õigus, Chicago USA keskel on tõeline pärl – metropol, kuhu paljud USA avastajad ei jõua, kuna külastatakse enamasti New Yorki ja läänerannikul asuvaid Los Angelest ja San Franciscot, aga Tuuline linn Chicago on väga põnev koht. Ühendriikide suuruselt kolmas linn – New Yorgi ja Los Angelese järel – pakub lummatavat arhitektuuri, majesteetlikke linnaparke ja muuseume ning värvikaid eri rahvusgruppide naabruskondi. Ja palju muusikat. Meie reisi üheks eesmärgiks ongi õhtuti süüvida erinevatesse Ameerika muusikastiilidesse ja seda aitab meil teha jazztrummar ja Eesti ainsa jazziklubi – loodetavasti ka peatselt New Yorgis avatava Eesti jazziklubi – juht Reigo Ahven, kelle sõnul on üks õhtu kindlasti bluusi pärast ja teine Ameerika koduse R&B ehk rhythm and blues’i muusika päralt. Päeviti vaatame Neeme Raua juhtimisel Chicago arhitektuuri ja vaatamisväärsusi nii maalt kui jõelt ning räägime ajaloost, ka legendaarsest maffioosost Al Caponest, kelle Chicago aastad on eesti keeles kuulsaks laulnud Jaak Joala. Igal õhtul on meil muusikaprogramm.
Chicagost lendame otse Ameerika jazzipealinna, New Orleansi, kus maandume – sümboolselt! – Louis Armstrongi nimelisel lennuväljal. Õhtud selles linnas, mille prantsuse minevikku meenutab ta moto – Laissez les bons temps rouler! (laske headel aegadel võidutseda!), on mõistagi muusika jazzi ja swingi päralt. Muidugi teeme tutvust ka kohaliku köögiga – New Orleans uhkeldab oma prantsuse talupoegadest jäänud cajun-köögiga (väidetavalt on kõik cajun, mis on pruuni kastmega) ning creoli köögiga, mis jõudis siia koos mustanahalistega Kariibimere saartelt. Päeval vaatame ajaloolist Prantsuse kvartalit, uurime selle meretasemest allpool asuva linna kaitsetõkkeid, mis 2005. aastal järgi andsid ning lasid orkaan Katrina tõttu paisunud Mississippi voogudel suure osa linnast uputada. Surnuaiad on just Mississippilt lähtuva ohu tõttu New Orleansis maa peal, neid vaatame samuti! Muidugi möödub üks päev legendaarsel Old Man Riveril, maailma pikkuselt neljandal jõel, Mississippil endal aurulaevaga seilates. New Orleansis ei saa me mööda ka seal seni hingitsevalt mustanahaliste religioonilt woodoolt ning linna kuulsast kohast Ameerika kirjanduses (Tramm nimega Iha – kuna ta sõidab mööda Iha nimelisest tänavast – on seal seni olemas). Õhtud on aga muusikalised pärlid.
Enam lähemale kogu maailma mõjutanud jazz- ja bluesmuusika juurte lätetele ei ole võimalik sattuda, kui kolistades mööda Chicago ja New Orleansi jazzbaare ja bluesiurkaid. Kuna jazziklubide omanikud kuuluvad ühte väga erilisse gildi, siis on nii Green Milli, Buddy Guy’s Legendsi, kui Preservation Halli ning Fritzel’s Jazz Clubi uksed meie jaoks pärani lahti, sest Philly Joe’s jazziklubi tagasihoidlik uksehoidja Ahven tahab joviaalse Eestlaste seltskonnaga külla tulla. Saavad olema erakordselt kirevad ja kordumatud reisid nii kultuuriliselt kui muusikaliselt!
Meie reisi üheks eesmärgiks ongi õhtuti süüvida erinevatesse Ameerika muusikastiilidesse
1. päev
TALLINN – CHICAGO
Kogunemine Tallinna lennujaamas 9.30
Lend AY1014 Tallinn-Helsingi 11.10-11.40
Lend AY005 Helsingi-New York 12.45-14.40 (lennuaeg 8tundi 55 min)
Lend AA1414 New York-Chicago 17.05-19.07 (lennuaeg 3 tundi 2 min)
Majutus: Chicago südalinn, “Magnificent Mile” piirkonnas asuv Palmer House hotell 4*
2. – 3. päev
CHICAGO
Frank Sinatra laulis, et Chicago on “tema tüüpi linn”. Ja tal on õigus, Chicago USA keskel on tõeline pärl – metropol, kuhu paljud USA avastajad ei jõua, kuna külastatakse enamasti New Yorki ja läänerannikul asuvaid Los Angelest ja San Franciscot, aga Tuuline linn Chicago on väga põnev koht. Ühendriikide suuruselt kolmas linn – New Yorgi ja Los Angelese järel – pakub lummatavat arhitektuuri, majesteetlikke linnaparke ja muuseume ning värvikaid eri rahvusgruppide naabruskondi. Ja palju muusikat.
Meie reisi üheks eesmärgiks ongi õhtuti süüvida erinevatesse Ameerika muusikastiilidesse ja seda aitab meil teha jazztrummar ja Eesti ainsa jazziklubi – loodetavasti ka peatselt New Yorgis avatava Eesti jazziklubi – juht Reigo Ahven, kelle sõnul on üks õhtu kindlasti bluusi pärast ja teine Ameerika koduse R&B ehk rhythm and blues’i muusika päralt. Päeviti vaatame Neeme Raua juhtimisel Chicago arhitektuuri ja vaatamisväärsusi nii maalt kui jõelt ning räägime ajaloost, ka legendaarsest maffioosost Al Caponest, kelle Chicago aastad on eesti keeles kuulsaks laulnud Jaak Joala. Igal õhtul on meil muusikaprogramm.
Majutus: Chicago südalinn, “Magnificent Mile” piirkonnas asuv Palmer House hotell 4*
4. päev
CHICAGO – NEW ORLEANS
Pärast hommikusööki sõidame lennujaama. Chicagost lendame otse Ameerika jazzipealinna, New Orleansi, kus maandume – sümboolselt! – Louis Armstrongi nimelisel lennuväljal.
Lend AA1119 Chicago-New Orleans 12.00-14.20
Saabudes New Orleansi, sõidame kesklinnas asuvasse hotelli. Õhtu New Orleansi muusikaklubides.
Majutus: New Orleansi prantsuse kvartal, Q&C hotell 3*+
Enam lähemale kogu maailma mõjutanud jazz- ja bluesmuusika juurte lätetele ei ole võimalik sattuda, kui kolistades mööda Chicago ja New Orleansi jazzbaare ja bluesiurkaid.
5. - 7. päev
NEW ORLEANS
Chicagost lendame otse Ameerika jazzipealinna, New Orleansi, kus maandume – sümboolselt! – Louis Armstrongi nimelisel lennuväljal. Õhtud selles linnas, mille prantsuse minevikku meenutab ta moto – Laissez les bons temps rouler! (laske headel aegadel võidutseda!), on mõistagi muusika jazzi ja swingi päralt. Muidugi teeme tutvust ka kohaliku köögiga – New Orleans uhkeldab oma prantsuse talupoegadest jäänud cajun-köögiga (väidetavalt on kõik cajun, mis on pruuni kastmega) ning creoli köögiga, mis jõudis siia koos mustanahalistega Kariibimere saartelt.
Päeval vaatame ajaloolist Prantsuse kvartalit, uurime selle meretasemest allpool asuva linna kaitsetõkkeid, mis 2005. aastal järgi andsid ning lasid orkaan Katrina tõttu paisunud Mississippi voogudel suure osa linnast uputada. Surnuaiad on just Mississippilt lähtuva ohu tõttu New Orleansis maa peal, neid vaatame samuti! Muidugi möödub üks päev legendaarsel Old Man Riveril, maailma pikkuselt neljandal jõel, Mississippil endal aurulaevaga seilates. New Orleansis ei saa me mööda ka seal seni hingitsevalt mustanahaliste religioonilt woodoolt ning linna kuulsast kohast Ameerika kirjanduses (Tramm nimega Iha – kuna ta sõidab mööda Iha nimelisest tänavast – on seal seni olemas). Õhtud on aga muusikalised pärlid.
Majutus: New Orleansi prantsuse kvartal, Q&C hotell 3*+
8. – 9. päev
NEW ORLEANS – LONDON
Päev New Orleansis. Õhtul sõidame lennujaama.
Lend BA1338 New Orleans-London Heathrow 21.35-12.25+1
9. päev
LONDON – HELSINGI – TALLINN
Lend AY1338 London Heathrow-Helsingi 18.05-23.00
Lend AY1035 Helsingi-Tallinn 23.45-00.20+1
REISI HIND: 3393€
Saavad olema erakordselt kirevad ja kordumatud reisid nii kultuuriliselt kui muusikaliselt!
Paketis sisaldub:
- kõik lennud
- majutus programmis märgitus hotellides
- hommikusöögid
- transfeerid lennujaam-hotell-lennujaam
- Chicagos ja New Orleansis programmiks vajalik ühiskondlik transport
- ekskursioon: Chicago arhitektuur jõelaevalt vaadatuna (75 min)
- eksursioon: aurikuga Missisipi jõel (2 tundi)
- õhtused muusikaklubide külastused Reigo Ahvenaga (sissepääsud ei ole hinna sees)
- eestikeelne reisijuht
Lisatasu eest:
- reisikindlustus
- sissepääsud muuseumidesse ja teistesse vaatamisväärsustesse, mis ei ole märgitud “hinna sees”
- programmis mitte märgitud lisaekskursioonid
- õhtused üritused, klubide külastused, sisspääsud jne
- soovi korral majutus üheses hotellitoas 709 eurot
Reisiprogramm
Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.
AMEERIKA LÄÄNERANNIK JA KANJONID | 30 SEPT - 16 OKT, 2019
AMEERIKA LÄÄNERANNIK JA KANJONID
30. september – 16. oktoober 2019
Grupis 18 reisijat / 6 vaba kohta / garanteeritud väljumine
Reisijuht: Neeme Raud
BRONEERI REIS
Ameerika lääneranniku kirjeldamisel pole ükski liialdus kohatu. Metsiku Lääne võimsad maastikud ja unustamatud legendid kütkestavad seiklejaid täna samasuguse magneetilisusega nagu paar sajandit tagasi. Raugematu ajavool on tuule, päikese ja vee abil vorminud kanjoneid, orge, mäemassiive ning kõrbi. Geoloogiliste imede uskumatute värvide ning vormide kaleidoskoobi kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Läänes on maailma suurimate loodusimede hulka kuuluv Grand Canyon, Bryce’i ning Antiloobi kanjon, Surmaoru lõputud liivaluited ning kordumatud kaljud. Lisaks on külastajate jaoks põnev taltsutamatu moega Vaikse ookeani rannik ning selle mõnusad väikelinnad, looduspargid täis ajatuid puuhiiglasi, maailma meelelahutuspealinn Las Vegas ning särav värav San Francisco. Lisaks on California öko-ellusuhtumise vedur USAs ning maailmas üha arvestatavam veinitootmise piirkond.
San Francisco on maailma üks pildistatumaid, filmitumaid ja dokumenteeritumaid linnu - see on peibutav kooslus ajaloost ja tänapäeva mitmekülgsusest.
1. päev
TALLINN – SAN FRANCISCO
Kogunemine Tallinna lennujaamas kell 11.10
Lend AY1020 Tallinn-Helsingi 14.50-15.25
Lend AY0115 Helsingi-San Francisco 16.20-17.20, lennuaeg 11 tundi
Saabume San Franciscosse ning suundume hotelli.
Majutus: San Francisco Hilton Union Square hotell 4*
2. päev
SAN FRANCISCO
Alustame päeva San Francisco bussiekskursiooniga. San Francisco on maailma üks pildistatumaid, filmitumaid ja dokumenteeritumaid linnu – see on peibutav kooslus ajaloost ja tänapäeva mitmekülgsusest. Linn on rajatud mägedele ning on neid ääristava imeilusa lahe pärl. Külastame Union Square’i äripiirkonda ning Twin Peaks vaateplatvormi mägedes, kust avaneb linnulennuline vaade linnale. Castro – maailma esimene ja ainus gei-naabruskond, botaanikaaed, Golden Gate Bridge (jalutuskäik sillal, mida peetakse maailma üheks enampildistatud objektiks, Golden Gate’i sild viib teisele poole lahte kaunisse linna Sausalitosse), rannalinn Sausalito (bussi lõpp).
Sõidame praamiga tagasi linna. Edasi liigume jalgsi – Firshermans Warf, San Francisco kuulsad kaidel elavad sajad merelõvid, San Francisco mägiaiad, vaatetorn Coit Tower, maailma kõveraim tänav – Väike Itaalia-Hiinalinn. City Lights raamatupood, mis muutus legendiks tänu Allen Ginsbergi poeemi „Owl“ avaldamisele. Vaba pärastlõuna Fishermani kail. Saame köisraudtee piletid, et hiljem iseseisvalt hotelli naaseda.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: San Francisco Hilton Union Square hotell 4*
3. päev
SAN FRANCISCO
Täna ootab meid ees Stanfordi ülikooli tuur – nii rongiga kui ka jala, sõiduaega kokku üks tund. Stanfordis asub kuulus Rodini skulptuuride aed. Tutvume ka Eesti arhiiviga Stanfordi ülikoolis ja kohtume selle arhivaariga.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: San Francisco Hilton Union Square hotell 4*
Asume teele Monterey poolsaare poole, kus on kaunid rannad, küpressid ja kaljud.
4. päev
SAN FRANCISCO – MONTEREY
Asume teele Monterey poolsaare poole, kus on kaunid rannad, küpressid ja kaljud. See on olnud meeliskohaks paljudele Ameerika ja Euroopa kunstnikele ning luuletajatele. Külastame Henry Cowelli parki, kus näeb hiidsekvoiasid.
Peatume teele jäävas San Jose lähedases ostukeskuses Santana Rows, mis on väljast nagu suur karp, aga mille keskele on rajatud euroopalik linn, et ostja tunneks ennast justkui Vanasse Maailma sattunud olevat. Seal on huvitav jälgida, milline võib olla ostlemise tulevik ja kuidas Ameerika Euroopat “järele teeb”. Edasi peatume mõnes piirkonna ökofarmis, sest California on USA mahepõllumajanduse vedur. Kuulame lugusid sealsete ökofarmerite elu ja maailmafilosoofia kohta.
Seejärel sõidame Monterey’sse, California kunagisse pealinna, kus pöörame põhitähelepanu kalasadamale ja Cannery Row’le, millele on toonud kuulsuse kirjanik John Steinbeck.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Monterey Tides hotell 4*
5. päev
MONTEREY – SAN LUIS
Sõidame mööda kuulsat 17 miili teed Carmelisse, mis on üks võluvamaid California rannikulinnu. Teel teeme peatusi imetlemaks hüljeste ja lindude kaljusid, kus näeme pelikane, kormorane, hülgeid ja merelõvisid. Carmelis on aega natuke ringi vaadata ning seejärel sõidame Point Lobos’i parki. Siinne looduspark on kui peidetud kalliskivi. Mööda rännakuteed avanevad unustamatud vaated, kus võimsad merelained purunevad vastu hiigelkaljusid. Siin on üks kahest paigast maailmas, kus kuninglikud Monterey küpressid kasvavad looduslikult. Pargi loomastik on väga rikkalik – siin võib kohata merisaarmaid, vaalu, hülgeid, delfiine, hirvi, jäneseid ning isegi puumasid. Liigume edasi San Luis Obisposse, mis on üks vanimaid kogukondi Californias.
Pikkadel bussisõitudel tutvustab Neeme iga päev värskeid kohalikke ja üle-Ameerikalisi ajalehti. Lisaks annab ta põhjaliku ülevaate USA poliitika hetkeseisust. Samuti ka Ameerika poliitilisest süsteemist: miks on riigis ainult kaks suurparteid (demokraadid ja vabariiklased) ning millised on nende peamised maailmavaatelised erinevused ja palju muud.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Paso Robles: the Oaks Hotel & Suites hotell 3+*
6. päev
SAN LUIS OBISPO – VISALIA VEINIMÕIS
Pärast hommikusööki külastame Morro Bay nimelist rannikulinna. Kauguses silmame Morro Bay kaljut, mis on koduks paljudele lindudele ja merelõvidele. Seejärel suundume San Simeoni, et külastada Hearsti lossi. See valdus, mille on kujundanud arhitekt Julia Morgan aastatel 1919-1947, kuulus meediamagnaadile William Randolph Hearstile. Siin võib näha mõjutusi mitmest ajaloolisest arhitektuuristiilist, mida lossiomanik oma Euroopa reiside kestel armastama hakkas. Hearsti lossis on olnud 56 magamistuba, 61 vannituba, 19 elutuba, 127 aakrit (0.5 km2) aedasid, sise- ja välibasseinid, tenniseväljakud, kinosaal, lennuväli ning maailma suurim eraloomaaed. Tänini võib siin kohata sebrasid ja teisi eksootilisi loomi. Valduse väljapaistvamaid vaatamisväärsusi on Neptuni välibassein, mis asetseb mäetipu äärel, pakkudes nii suurejoonelisi kaugvaateid mägedele, ookeanile ja peahoonele.
Pärastlõunal naaseme Visaliasse ning külastame veinimõisa.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Visalia Marriott hotell 3*
Tuul, vihm ja päike on kaljudest voolinud omanäolisi kujutisi 150 miljoni aasta jooksul.
7. päev
SEQUOIA RAHVUSPARK
Sõidame Sequoia Rahvusparki, mille on kuulsaks teinud hiidsekvoia puud, nende hulgas Kindral Sherman, mida peetakse maailma suurimaks puuks. Kindral Shermani puu kasvab metsas, kus on veel sirgumas viis maailma kümnest suurimast puust. Kindral Shermani puu juurest alustame 4.5 kilomeetri pikkust matka mööda Kongressi rada, mis viib meid selliste hiiglaste juurde nagu The President, The Senate, The House, General Lee Tree ja McKinley Tree. Vaatame ringi metsamuuseumis (Giant Forest Museum) ja jalutame kilomeetripikkusel Suurte Puude (Big Trees) rajal.
Pärast hiiglaste imetlemist jätkame teekonda Visalia suunas.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Visalia Marriott hotell 3*
8. päev
VISALIA – SURMAORG
Täna külastame muljetavaldavat Surmaorgu, mis asetseb 100 meetrit allpool merepinda. See piirkond on nii kõle, et esimesed kauboid, kes siia rändasid, kirjeldasid seda paika kui “ilma ühegi ojata, millest juua; ilma ühegi puuta, millel rippuda”. Avastame Badwater Pointi, mis on oru madalaim punkt, Furnace Creeki ja Stovepipe’i liivaluiteid.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Death Valley The Ranch hotell 3*
9. päev
SURMAORG – TULEORG – ST.GEORGE
Pärast hommikusööki asume teele Nevada osariigi esimese rahvuspargi Tuleoru poole. Tuleoru muljetavaldav kõrbemaastik on väga mitmevärviline. Tuul, vihm ja päike on kaljudest voolinud omanäolisi kujutisi 150 miljoni aasta jooksul. Siin on filmitud arvukaid vesterne. Pärastlõunal sõidame Saint George’i poole. Linna rajajaks olid mormoonid, kelle keskust me seal ka külastame. Kõneleme pikemalt mormoonlusest kui usust.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: St. George Best Western Plus Abbey Inn & Suites hotell 3+*
10. päev
ST.GEORGE – ZION KANJON – BRYCE KANJON
Sõidame vanimasse parki Utah’is – Zioni kanjoni juurde. Siin on enam kui 900-meetrised katedraalikujulised kaljud. Samuti on siin ainukordse geograafilise asukoha tõttu mitmekesine floora ja fauna.
Pärast lõunasööki sõidame üle maaliliste tasandike Bryce’i kanjoni juurde. Bryce’i peetakse Utah’i piirkonna imeliseimaks looduspargiks. Mitmete erinevate kujudega unustamatud roosad kaljud küütlevad erinevates värvitoonides koidust ehani.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Best Western Bryce Canyon Grand hotell 3+*
11. päev
BRYCE KANJON – PAGE
Täna tutvume Bryce’i kanjoniga. Seejärel asume teele Page’i suunas. Teel teeme peatuse Hobuseraua kanjoni juures. Sellele kanjonile andis hobuseraua kuju Colorado jõgi. Meile avaneb imeline vaade 1280 meetri kõrguselt üle merepinna. Colorado jõgi nimelt asub 975 meetri kõrgusel ning kanjoni servalt on 305 meetrit alla sügavikku.
Page’i jõudes teeme peatuse Powelli järve ja Glemi kanjoni tammi juures. Seejärel teeme pärastlõunase laevareisi indiaanlaste Vikerkaare monumendi juurde, kuhu pääseb ainult mööda jõge (viis tundi).
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Page Lake Powell Resort hotell 4*
Edasi sõidame Las Vegasesse. Teel peatume Ameerika kuulsaimal Route 66 maanteel asuvas väikelinnas Seligman.
12. päev
ANTILOOBI KANJON – MOMUNENDIORG – NAVAJO
Hommikul külastame vapustavat Antiloobi (ülemist) kanjonit. Tuhandete aastasadade jooksul on kanjonid endale teed uuristanud pehmesse Navajo liivakivisse. Slot kanjonid on majesteetilikud kitsad läbipääsud. Nende kitsususte liivasel pinnal mahub just väike grupp inimesi läbi kõndima. Aeg-ajalt vilksatab päike läbi šahtide ülevalt alla.
Seejärel asume teele Monumendiorgu – paika, kus kõrguvad tumepunased mäed. Külastame pärastlõunal aukartustäratavat piirkonda, kus on filmitud arvukad vesternid. See 40 kilomeetrit pikk ja 25 kilomeetrit lai kõrbeväli on kaetud hiiglaslike monoliitsete liivakivistruktuuridega, mis oru kohal kõrgustesse ulatuvad. Teeme džiibituuri Navajo indiaanlastega ning kohtume Navajode omavalitsuse esindajatega, et kuulda, kuidas nad elavad USAs piirides ja Ameerika kodanikena omas Navajo riigis. Navajo riigis valitseb kuiv seadus!
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Navajode omavalitsuse territooriumil asuv Kayenta Hampton Inn hotell 3+*
13. päev
ANTILOOBI KANJON – MOMUNENDIORG – NAVAJO
Sõidame mööda maalilist Desert View Drive maanteed Suure kanjoni juurde. Teeme peatuse Desert View vahitorni juures, mis on ehitatud muistsete Puebloani vahitornide järgi. Vahitorni kaunistuseks on Hopi kunstniku Frank Kabotie seinamaalingud.
Külastame Suurt kanjonit – suursugust geoloogilist fenomeni. See on kindlasti meie reisi üks meeldejäävamaid hetki. Jalutame mööda kanjoni lõunakülge, et vaadelda üht kaunimat ja aukartustäratavamat maailmaimet. Suur kanjon on tekkinud miljonite aastate pikkuse tuule- ja vee-erosiooni tagajärjel. See on vormide, värvide ja müstiliste varjude lõputu avarus. Umbes üks miil kanjoniäärest allpool voolab Colorado jõgi.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Flagstaff Doubletree hotell 4*
14. päev
FLAGSTAFF – WALNUT KANJON – LAS VEGAS
Hommikul teeme lühikese jalutuskäigu Walnut kanjonis. Walnut kanjon on kitsas metsaga kaetud kanjon – siin on mitmed Sinagua indiaanlaste elamud otse kaljudel. Kanjon asub merepinnast 2200 meetri kõrgusel.
Edasi sõidame Las Vegasesse. Teel peatume Ameerika kuulsaimal Route 66 maanteel asuvas väikelinnas Seligmanis.
Pärastlõunal jõuame Las Vegasesse, maailma mängupealinna, mis sillerdab nagu miraaž keset kõrbe. Vaba aeg, avastamaks toretsevaid hotell-kasiinosid. Soovitame jalutada läbi kõigi läbi erinevate hotellide, kus asuvad uhked teemapargid. Las Vegases esinevad pidevalt ka Hollywoodi ja maailma poptähed, nende kontsertidele soovitame pileti juba enne ära osta – Albion saadab eelteate, kes reisi ajal esinevad.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Las Vegas Treasure Island hotell 4*
15. päev
LAS VEGAS
Vaba päev Las Vegases.
Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Las Vegas Treasure Island hotell 4*
16. päev
LAS VEGAS – LOS ANGELAS – HELSINGI
Vaba hommik Las Vegases. Pärastlõunal sõidame lennujaama ning võtame suuna kodu poole.
Lend AA2307 Las Vegas-Los Angeles 16.16-17.16
Lend AY002 Los Angeles-Helsingi 19.30-16.05, lennuaeg 10h ja 35min
Toidukorrad: hommikusöök
17. päev
HELSINGI – TALLINN
Saabume Helsingisse ja lendame edasi Tallinnasse.
Lend AY1017 Helsingi-Tallinn 17.25-17.55
REISI HIND: 5695€
Paketis sisaldub
- kõik lennud ja lennujaamamaksud
- majutus programmis märgitus hotellides
- hommikusöögid
- programmis märgitud ekskursioonid ja sissepääsud
- transport vastavalt programmile
- eestikeelne reisijuht
Lisatasu eest:
- majutus üheses hotellitoas 1500 €
- reisikindlustus
- programmis vastavalt märgitud ekskursioonid
Reisiprogramm
Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu.
Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.
NEW YORK | 26 OKT - 2 NOV, 2019
NEEME RAUAGA NEW YORKI
26. oktoober – 2. november 2019
Grupis 16 reisijat / välja müüdud
Reisijuht: Neeme Raud
BRONEERI OOTELEHELE
Neeme Raud soovib teile New Yorki näidata nagu oma sõpradele. Neeme Raud kutsub teid avastama New Yorki, kus ta elas ja töötas ligi 20 aastat ajakirjanikuna – esmalt „Ameerika Hääle“ ja siis Eesti Rahvusringhäälingu korrespondendina. Neeme on lõpetanud ka kaks New Yorgi ülikooli – esmalt New Yorgi Ülikooli, kust ta sai summa cum laude bakalaureuse kraadi ja seejärel Columbia Ülikooli magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes. Reisil tahame New Yorki tundma saada nagu newyorklased seda teevad – enamasti jalgsi linnamatku tehes. Märksõnad on Vabadussammas, Wall Street, New Yorgi börs, uus Maailmakaubanduskeskus, Greenwich Village, Hiinalinn, Väike Itaalia, Empire State Building, Broadway, Times Square, Central Park, Harlem, Brooklyn, ja ka New Yorgi Eesti maja ning nõukogude nostalgiline Brighton Beach – venelaste linnaosa. New York on linn, kus sinust möödub kogu maailm oma värvikuses ja seda kirevust sinna otsima lähmegi. Aga see on ka linn, millest valmis kunagi Vikerraadio saatesari „Unetu linn“ – ta tõesti ei maga, miski on lahti ja miskit toimub kogu ööpäev. Nii et ees ootab reis ühes maailma tõelises tulipunktis.
Neeme Raud tutvustab New Yorki igal reisipäeval. Neid kohti, mida näidata, muuseume kus käia, nurgataguseid mida avastada, on tõesti palju! Hommikusöögi võimalusi on hotelli ümbruses väga palju. Sellel reisil anname võimaluse kogeda neid erinevaid võimalusi, mida Manhattan pakub. Lõuna- ja õhtusöögikohad pakub välja Neeme. New Yorgis on palju maailmakuulsaid muuseume, näituseid, kontserte. Selleks kõigeks avaneb nüüd võimalus! Käime hästi palju jalgsi. Aga samas on ka ühistranspordikaart meil hinna sees.
See reis ei ole New Yorgi tuur tavamõttes – et siirdume bussiga paigast paika ja reisijuht esitab lugematul hulgal arve, kuupäevi jne. Neeme lemmikkohtadesse liigume metrooga ja jala ning jalutame iga päev kilomeetreid. See peaks kõigile meeldima, sest Eestis selliseid jalutuskäike eriti teha ei saa ja New Yorgis ei märka distantsi, kuna ümberringi on pidevalt midagi vaadata – linn elab oma vilgast elu.
See reis ei ole New Yorgi tuur tavamõttes - et siirdume bussiga paigast paika ja reisijuht esitab lugematul hulgal arve, kuupäevi jne.
— Neeme Raud
1. päev
TALLINN-NEW YORK
Lend AY1014 Tallinn-Helsingi 11.10-11.40
Lend AY005 Helsingi-New York 12.45-14.40
Sõit lennujaamast Manhattanile Park Central Hotelli linnatransporti kasutades, et saada kohe newyorklase tunnet. Lennujaama terminalist AIRTRAINiga metroosse ja siis 40 minutit Manhattanile.
Õhtul koguneme hotelli fuajees ja teeme lühikese jalutuskäigu ümbruskonnas, praktiline info – näiteks kus hommikust süüa (võimalusi hotelli ümbruskonnas on kümneid).
Õhtusöök omal käel. Kes soovib pisut veel uidata, siis hotelli vahetus naabruses on Rockefelleri keskus ja ka nüüdse USA riigipea Donald Trumpi kodumaja Trump Tower, mis on ka saanud kohaks, mille ees pilte tehakse. Ja muidugi tasub esimest tutvust teha New Yorgi ja maailma ühe öösiti enamvalgustatud paiga Times Square’iga.
Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*, mis asub 7. avenüül – Central Pargi ja Times Square’i vahel
2. päev
NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kes soovib päeva väga sportlikult alustada, võib mõelda hommikujooksule – käimisele Central Pargis. Ring ümber pargi on 10 kilomeetrit, aga teha saab muidugi ka väiksemaid tiire. Reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni on park liikluseks suletud, ainult rahva päralt! Et meil on jala käimist reisi ajal palju, siis ennast hommikul liialt väsitada muidugi ei tasuks, kuigi hommikujooks, koos sadade new yorklastega, kes seda teevad, annab hea süsti kogu päevaks.
Koguneme hotelli fuajees. Alustame väikese jalgsimatkaga üle Times Square’i – ja see ei ole “Aja väljak” nagu osa eestlasi on tõlkinud, vaid saanud oma nime seal asunud „New York Timesi“ toimetuse järgi. Päeval on Times Square igavalt hall, elama puhkeb ta pimeduse saabudes, kui süttivad sajad reklaamid. Meie liigume sealt edasi 34. tänavale ja vaatame kõigepealt Manhattanile nii-öelda katuselt – kuulsa Empire State Buildingu vaateplatvormilt. Pilet Empire State Buildingusse on umbes 30 dollarit; kui juhtub, et piletijärjekord EBS hoones on hiigelpikk, siis vaatame sealt ehk vaadet öisele Manhattanile. New Yorgile kõrgelt vaadates seletame lahti Manhattani tänavate võrgu „malelaua“ printsiibi ja linna ning tänavate jagunemise ida- ja lääne-poolseteks.
Edasi ostame metroopiletid – 7-päevane pilet, mis lubab piiramatul arvul sõite, on 32 dollarit (ühe sõidu pilet on 2.75) – ja sõidame all-linna, Manhattani saare lõunatippu, kust linna ajalugu algas. Teeme ringsõidu State Islandi Ferry’ga (praamiga). Näeme ära Vabadussamba ja muidugi võimsad linna panoraamid. Tagasi Mahattanile jõudes siirdume Wall Street’ile, maailma finantssüdamesse. Börsile küll ei pääse, aga näeme börsihoonet ja ka kuulsat börsipulli skulptuuri. Edasi lühike jalutuskäik uude Maailmakaubanduskeskusesse, 11.09.2001 terroriohvrite (neid oli ligi 3000) memoriaali vaatamine – seal endiste kaksiktornide asukohtades sügavikku langev vesi on võimas. Arhitekt Santiago Calatrava uus transpordi-luksuskaubanduse keskus “Ground Zeros” on üks Manhattani uusimaid arhitektuuriimesid. Edasi Hiinalinna ja selle keskel olevasse Väikesse Itaaliasse (Little Italy), kus sööme taskukohast lõunat – kas siis Hiina (Aasia) või Itaalia toidukohas, valime kohapeal.
Pärastlõunal vabad valikud.
Õhtusöök omal käel. Einestamiseks on tuhandeid võimalusi. Keskmiselt võiks ühele einele kuluda ca 20-30 dollarit.
Kes soovib, võib siirduda juba Times Square’il asuvasse Broadway poolehinnakassasse ja õhtuks teatripileti osta (pool hinda tähendab umbes 80 dollarit)
Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*
3. päev
NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kogunemine hotelli fuajees. Sõidame metrooga 125. tänavale, kuulsa mustanahaliste linnaosa Harlemi peatänavale. Harlemist – ärge kartke, seal on ohutu. Matkame Columbia ülikoolilinnakusse (Neeme Raud on selle kooli lõpetanud). Vaatame maailma üht suurimat gooti-stiilis rajatist St. Johni katedraali. Jalutame mööda Broadwayd Upper West Side linnaosas – see on New Yorgi nii-öelda Pariisi järgi tehtud bulvari-rajoon. Põikame 72. tänaval korraks ka Central Parki, et käia ära Yoko Ono poolt abikaasa John Lennoni mälestuseks rajatud „Maasikavälul.“ Just seal pargi ja 72. tänava nurgal, oma kodumaja ees Lennon 1980. aastal tapeti. Jalutame ka mõnel kõrvaltänaval, mille townhouse’id on paljudele kindlasti filmidest tuttavad. Vaatame ära New Yorgi kõrgkultuurikeskuse Lincoln Centeri, kus asuvad Metropolitan Opera, NY ballett ja filharmoonia.
Lõuna mõnes kohalikus restoranis.
Pärastlõunal vabad valikud.
NÄPUNÄITEID:
- Alates kella 16st on Moodsa Kunsti Muuseum, mis asub praktiliselt meie hotelli kõrval – tasuta www.moma.org
- Keda huvitab, siis teeme õhtusöögi New Yorgi Eesti majas. Reede õhtu on tavaliselt aeg, kui kohalikud eestlased seal käivad, näiteks Pärast Moodsa Kunsti muuseumi külastamist. Sinna saame söögi ette tellida www.estonianhousenewyork.com
Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*
Reisil tahame New Yorki tundma saada nagu newyorklased seda teevad – enamasti jalgsi linnamatku tehes.
4. päev
NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kogunemine hotelli fuajees. Sõidame metrooga 34. tänavale ja teeme jalutuskäigu New Yorgi viimaste aastate üheks „kuumemaks“ kohaks saanud endisele raudtee sillale rajatud High Line’i pargis (www.thehighline.org) ja selle naabrusesse kerkivas täiesti uues pilvelõhkujate rajoonis Hudson Yards. Kogu piirkond meenutab natuke ulmefilmi, sest veel 5-6 aastat tagasi oli see praktiliselt tühermaa-suur rongidepoo. Jalutame mööda High Line’i Greenwich Village’isse ja vaatame selle kuulsa naabruskonna ja ta legendid üle. Nädalavahetus on aeg, kui paljud linlased just Village’isse jalutama tulevad, neile kenadele tänavatele. Village’is on tore valida endale mõni restoran, kus ka lõunat süüa.
NÄPUNÄITEID:
- Kuulus Guggenheimi muuseum on laupäeva õhtul tasuta www.guggenheim.org
- Tasuta on ka samas kõrval asuv väga hea juudi-kunsti muuseum thejewishmuseum.org
- Samas kandis – mida nimetataksegi „muuseumide miiliks“ – asub ka hiiglaslik Metropolitan Museum www.metmuseum.org, kus saab õhtu veeta – muuseum on laupäeviti avatud kuni kella 21ni. Ja seal ei ole ametlikult tegelikult kehtestatud pileti hinda, kuigi soovitatakse 25 dollarit maksta, aga võib maksta ka näiteks 5 dollarit ja ikka lastakse sisse (aga sellest lähemalt kohapeal). Seal samas on ka muljetavaldav Austria kunsti eramuuseum (kollektsioonis Klimpt, Schiele ja teised) www.neuegalerie.org
- Alates kella 15st võib Broadway’le osta Times Square’il asuvast kassast poole hinnaga pileteid
- Õhtul võib minna näiteks mõnda džassiklubisse – üks kuulsamaid džässisaale asub meie hotelli naabruses TimeWarneri keskuses
Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*
5. päev
NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kogunemine hotelli fuajees. Siiirdume naabruses asuvasse Rockefelleri keskusesse, mille ees Viiendal Avenüül toimub Lihavõttepäeva lõuna ajal fantaasiarikas „kübarate“ paraad, mis tegelikult linlastele väga meeldiv ringijalutamine – uhkete peakatetega muidugi – kella 10st kuni 16ni liikluseks suletud Viiendal avenüül. Ja kübarad seal on tõesti ekstravagantsed. Viiendalt avenüült siirdume Park Avenüüle, mille lillepeenrad on kümnete kvartalite ulatuses täis kevadlilli. Edasi jalutame Ida-jõe (East Riveri) äärde ja teeme väikese õhureisi „õhutaksoga“ naabruses olevale Roosevelti saarele.
Ülejäänud pühapäev on vaba. Et New Yorgi poed on ka pühapäeviti avatud, võib ostelda. Kindlasti tasuks süüa mõnus lihavõtte-brunch, mida sel päeval paljudes restoranides pakutakse.
Õhtusöök omal käel.
Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*
6. päev
NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Koguneme hotelli fuajees kell 10. Tänase päeva üks märksõna on poliitika. Käime ära ÜRO peakorteris, mille postkontorist saab saata kodustele ainulaadse ÜRO templiga kaardi. Edasi metroosõit Grand Central Terminalist suurepärase kiirrongiga (kaks peatust) kuulsa Brooklyni silla juurde ja sammume üle selle Brooklyni linnaosassa, mis on praegu ülikuum koht elamiseks. Jõeäärsed vaated Manhattanile. Edasi siirdume Brooklyni lõunatipus olevasse venelaste linnaossa Brighton Beachile, „Väikesesse Odessasse.“ Lisaks endisaegsele nostalgia-laksule saab seal teha ka kena jalutuskäigu ookeani ääres. Ja vaadata USA ajaloolisemat ja kuulsamat lõbustusparki Coney Islandil.
Manhattanile tagasi jõudes siirdume East Village’isse – vaatame, mida kujutab endast see kunagi hispsterite, punkarite ja boheemlaste linnaosa. Jalutame läbi trendika SoHo (Londoni Sohoga ei ole sel nimel midagi pistmist, nimi tuleb – nagu pragmaatilises New Yorgis paljud nimed – sellest, et see linnaosa jääb lõunapoole Houstoni tänavat – South of Houston, SoHo). Siirdume Washingtoni väljaku parki, kus asub New Yorgi Triumfikäär, kuulsa Viienda Avenüü alguses. Lõpetame linlaste jaoks armastatud park-väljakul, Unioni väljakul.
Pärastlõuna vaba.
Kui on huvi võime teha viimase õhtusöögi koos – näiteks Korea restoranis või mõnes hotelli lähistel asuvas Mehhiko restoranis. Kui on huvi, peab kohad ette kinni panema.
Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*
Neeme Raud soovib teile New Yorki näidata nagu oma sõpradele.
7. päev
NEW YORK – HELSINGI
Hommikusöök omal käel. Vaba aeg veel viimase New Yorgi „õhu“ hingamiseks ning soovi korral ka ostlemiseks.
Lõuna omal käel. Seejärel ärasõit hotellist lennujaama – varume selleks piisavalt aega, et mitte sattuda õhtuse tipptunni keskele, mil metrood küll liiguvad suuremate tõketeta, aga on rahvast täis.
Lend AY006 New York-Helsingi 19.05-10.10+1
8. päev
HELSINGI – TALLINN
Lend AY1015 Helsingi-Tallinn 11.55-12.25
REISI HIND: 1975€
Paketis sisaldub
- lennupiletid (Finnair)
- majutus Manhattanil 4* hotellis, kahesed toad (ilma hommikusöögita)
- transport lennujaam-hotell-lennujaam
- nädalane metroopilet
- reisiprogramm Neeme Raua juhtimisel
Lisatasu eest:
- tasuliste muuseumide külastused, eeldatav kulu ca 200 dollarit
- soovi korral majutus üheses hotellitoas 550 eurot
- reisikindlustus
Reisiprogramm
Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu.
Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.