«Oleks», «võinuks», «läinuks» Eesti lähiajaloos
Eesti elus sel taastatud iseseisvuse ajal oleks võinud nii mõndagi teisti minna, usub ajakirjanik ja suhtekorraldaja Rasmus Kagge.
Nüüd on tal võimalus neid stsenaariumeid «B», mis tõeks ei saanud, testida. Kagge on kuue osalise dokumentaalsarja «Üle noatera» autor ja vaatleb selles kuut teelahet Eesti elus.
1991 aasta augustiputš. Seda näidatakse läbi nüansside, mille puhul «ma ütlen, et mina, kes ma olen näinud väga palju ja kuulnud väga palju ja üle keskmise ka 91. aasta putšist lugenud, ma võin tunnistada, et ma ei olnud neid episoode isegi varem kuulnud, rääkimata sellest, et kuskilt neist võiks täna lugeda,» kõneles Kagge KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin.»
Ajaloo hämarusele natuke valgust heites lisas Kagge, et vaatleb dokumentaalis seda, kui lähedal oli võimalus, et tollal oleks võinud telemaja kaitsjate ja kesklinnast välja sõitvate tankide vahel tulevahetuseks minna. «Meil on inimesed, kes räägivad nendest sündmustest, sellest, milleks olid eesti mehed valmis, mida kõik nad olid enda jaoks valmis meisterdanud, selleks, et kaitsa Eesti televisiooni või Eesti vabadust. Kui lähedal see kõik oli, sellest nad räägivad nüüd, ma julgen öelda, et esmakordselt.»
Sama piirpealsed lood jutustatakse veel viie võimaliku stsenaariumi puhul meie lähiajaloost. Dokumentaale, mille toodavad kahasse Elisa ja ERR, saab näha esmalt Elisa võrgus augustis ja siis ETV ekraanil. Tegemist on uue viisiga teha uurivat ajakirjandust, mis on kallis, ütleb Kagge. Ja sellistele projektipõhistele ajakirjandusvormidele kuulubki tema arvates mõneti tulevik.
Pikemalt saab kõigist dokumentaalseerias «Üle noatera» kõneks tulevatest lugudest aimu Kuku raadio saatest «Neeme Raud. Siin». Kuula saadet siit.
Neeme Raud. Siin 2019-07-13
Globaalbriifing nädala teemadest.
Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-07-13/
Neeme Raud: Trumpi «Punane väljak» Potomaci ääres
Ühendriikides on relvad ja poliitika selgelt lahus. Relvajõud ei soovi, et neid kuidagi poliitikategemisse ega ka ärisse haarataks, sest riigi musklina peavad nad olema erapooletud.
Selgelt kinnitas seda pildiliselt läinud nädalal, paar päeva enne 4. juulil tähistatud USA iseseisvuspäeva Iowa osariigis toimunud tseremoonia, kus Eesti kirjutas USA relvatehase Lewis Machine and Tool Companyga (LMT) alla 75 miljoni eurosele lepingule meie kaitsejõudele uute automaatide ostmise kohta.
Üritus, millele oleks võinud anda ka militaarse värvi, oli rõhutatult tsiviilafäär. Sel osalenud kõrgeim ametiisik, mitme aastakümne pikkuse sõjaväekarjääriga Iowa senaator Joni Ernst haaras küll oskuslikult automaadi, kuid nüüd tsiviilisikuna, sest mundrid ja poliitika on USAs eraldi asjad. Ühtegi mundris isikut LMT tehasesse ei kutsutud.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6724456/neeme-raud-trumpi-punane-valjak-potomaci-aares
Neeme Raud. Siin 2019-07-06
Globaalbriifing nädala teemadest.
Laulupoe nädalavahetuse saate juhtlause on, et "laulud saaks kõlada, peavad Eestil olema relvad, mis meid kaitsevad".
Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-07-06/
Et laulupidu saaks toimuda, on vaja... ka relvi!
President Donald Trump lubas eelmisel aastal, et Eesti saab Ameerikalt parimad relvad, mida maailmas kunagi toodetud. Arteri esindaja käis oma silma ja käega veendumas, kas Trump bluffis, nagu paljud teda kahtlustavad, või pidas hoopis sõna, nagu ta skeptikute meelehärmiks on sageli pidanud.
Tallinna lennujaamas saabub korraga selge teadmine, et seekord ei oota ees tavapärane sõit Ameerikasse.
Meie reisiseltskond arutab asju, millest tavakodanik üldjuhul ei räägi, ei mõtle, ei kuule: kes on viimasel ajal millisel maailma kaitsemessil käinud, milliseid uusi relvi on turule tulnud, millised relvad on kõige paremad.
See veel puudus, mõtlen – mina, ja lähen nüüd relvi ülistama!
Mälus visandub hetkeks mullune pressikonverents Washingtonis Valges Majas, kus olin kajastamas Postimehele Balti presidentide visiiti ja kus USA riigipea Donald Trump talle omase üle-võlli-triumfiaalsusega teatas, et Ühendriikidelt kaitseabi soovivad Eesti, Läti ja Leedu ei pea kahtlema: nad saavad Ameerikalt relvi, mis on parimad. «The best weapons ever.» Minu kõrval seisnud Epp Ehandil, rahvusringhäälingu Brüsseli korrespondendil, oli silmis paras õud, kui me pilgud kohtusid: kuidas saab Trump üldse nii rääkida? Jutt on ju tapariistadest!
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6723091/et-laulupidu-saaks-toimuda-on-vaja-ka-relvi
Uued relvad nimetati ilmanähtuse järgi
Esmaspäeval USAs Iowas relvatootja LMT tehases allkirjastatud lepingu järgi saab Eesti kaitsevägi esimesed kaitsejõudude ümberrelvastamiseks mõeldud automaadid kätte tuleval aastal. Kaitseväe nõudmiste järgi välja töötatud relva nimeks pandi Rahe R-20.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6721875/uued-relvad-nimetati-ilmanahtuse-jargi
Kui seda bussi ees ei oleks
Keegi lennundusspetsialist on leiutanud Tallinnas uue Finnairiga reisivate inimeste solgutamise meetodi. Pardale minek kuulutatakse välja enne, kui lennuk üldse maandunud on, et siis arutult kaua raudlindu pääsemist oodata, kirjutab Neeme Raud repliigis.
Kui Finnairi globaalne müügijuht Mikko Turtiainen mullu Estraveli juubeliüritusel kirjeldas, et ideaalis peaks lennureis tulevikus välja nägema pideva kulgemisena – kodust lennujaama, siis lennukisse, kus on pikem peatus, siis läbi sihtlennujaama järgmisesse peatuspaika, ja seda kõike suuremate tõketeta, noogutasin innukalt kaasa.
Kuna Tallinna lennujaam asub mu kesklinnakodust vaid vähem kui kümneminutise taksosõidu kaugusel (mis on maailma mastaabis ime!) ja plaatinakliendina on mu telefonis oleval pardakaardil alati märge „priority“ (eelisjärjekord), mis tähendab kiirkorras turvakontrolli, siis, jah, sabades ma enam seisma ei pea. Turtiaineni unelm ongi minu jaoks juba peaaegu reaalsus.
Sest ideaalse kulgemise ees on üks suur AGA!
Reegel on, et Finnairi või täpsemalt neile Tallinna liinidel allhanget pakkuva firma lennukid seisavad Tallinnas terminalist vaid umbes saja meetri kaugusel, kuid kõik reisijad topitakse esmalt kiludena bussi, et juht saaks siis üliaeglaselt teha väikse auringi lennukini. Varem sunniti kõik Tallinnast tulevad ja Tallinna siirduvad lendajad bussidesse ka Helsingis, kuid nüüd on seal terminali lisaehituse valmimise järel üldjuhul võimalik pardale minna jala (suur võit minu jaoks!)
Nüüd on aga keegi lennundusspetsialist leiutanud Tallinnas uue Finnairiga reisivate inimeste solgutamise meetodi. Nimelt kuulutatakse pardale minek sageli välja enne, kui lennuk Tallinnas üldse maandunud on, rahvas aetakse bussi, mille uksed sulguvad, ja sealt saab siis turvaliselt vaadata, kuidas saabuv lennuk oma kohale ruleerib, pagas maha laaditakse ja reisijatel lubatakse jala lahkuda. Kui kõik see on toimunud, hakkab buss aeglaselt lennuki poole liikuma. Viimase Finnairi lennujaamaprotseduuride vaatlusmissiooni ajal tegin kindlaks, et bussis olimegi täpselt sama kaua, kui kestab lend üle Soome lahe – 20 minutit!
Saan aru, et Finnairi jaoks on soodne, kui hetkel, mil lennuk rahvast tühjaks saab, hüppavad kohe uued reisijad bussist pardale ja parkimisaeg, mille eest tuleb Tallinna lennujaamale maksta, on viidud miinimumini. Kuid ehk peaks Finnair oma püsikliendiprogrammis siiski jagama punkte ka kõigi nende bussiga sõidetavate kilomeetrite eest Tallinnas ja Helsingis?
Loe edasi Ekspressist: https://ekspress.delfi.ee/kohver/neeme-raud-kui-seda-bussi-ees-ei-oleks?id=86632797
Neeme Raud: kraadidega ajakirjanduse lõpp
Pressibaaris tiksuvate reporterite kunagine moto «tuli hea lugu, tähistan, tuli halb, joon kurbusest» enam ei kehti, kirjutab ajakirjanik Neeme Raud.
Ajakirjanikena leiname Eestis jälle üht omade seast. Taas kordame järelehüüetes, et oli hea mees ja suri liiga vara. Nii ju ongi.
Ma ei püüa väita, et tundsin Jüri Pino. Me kohtusime ainult korra, kui ta minuga USAs töötamise ajal intervjuu tegi. Aga see jäi meelde – just kuidas Jüri küsis ja kuidas hiljem kirjutas paarist teemast, millest ma tollal ei tahtnud mingil juhul rääkida. Küsis nii, et ei olnud paha, ja kirjutas nii, et kõik vastas tõele, kuid ei haavanud.
Ning siis surmateade.
Arvasin seda lugedes kohe teadvat üht põhjust, miks 48-aastane ajakirjanik kokku varises. Mul ei ole küll konkreetseid fakte, ent olen üsna kindel, et Pino elas just nii, nagu klassikaline ajakirjanik tema arvates pidi – just nagu ka ise kunagi tahtsin elada ja elasin. Nagu Hemingway, kui ta ajakirjanikuna töötas – elu mõlemast otsast põletades...
Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6720814/neeme-raud-kraadidega-ajakirjanduse-lopp?_ga=2.265103111.982169648.1561965691-1417205405.1560856299
Yoko Alender soovib kaitsta riigikogulaste meelerahu ja selget pead
«Enne kui Riigikogu lõpetas oma esimese lühikese istungjärgu uues koosseisus, asutasime seal toetusrühma nimega «Tähelepanelik Eesti,»» rääkis Yoko Alender KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin.» Tegemist on grupiga, mis hakkab Eesti rahvaesindajate seas levitama maailmas praegu palju kõneainet ja järgmist leidvaid mindfulnessi ehk teadveloleku praktikaid.
«Teadveloleku termin on mind eesti keeles natuke häirinud, et justkui me muidu ei oleks teadvusel, et sellega hakkab justkui seostuma meditsiiniline termin. Mulle lihtsalt meeldib sõna «tähelepanu,»» ütles Alender.
Harjutused, mida tema oma kolleegidega koos tegema soovib hakata, on tähelepanu juhtimiseks, enese juhtimiseks, selleks, et rahvaesindajad oskaksid oma fookust suunata, oma tähelepanu juhtida sellele, kuhu soovivad, millele soovivad.
«Praeguse maailma reaalsus on ju see, et kõik nutiseadmed, infohulk, seda välist, mis meie tähelepanu soovib ja püüab köita, olgu see siis müügi eesmärgil või millisel eesmärgil iganes, on meeletult palju. Seda olulisemaks muutub vaimne hügieen, et me ise oma meelt treeniksime. Ja see plaan on meil siis ka Riigikogu liikmetega. Et teha neile läbi seesama baaskursus,» ütles Alender intervjuus.
Ta lisas, et on saanud inspiratsiooni mindfulnessi teema Eesti Riigikogusse toomiseks Suurbritannia Parlamendist, kus seda filosoofiat – olla mõtetes siin ja praegu, osata oma tähelepanu koondada – tutvustatakse saadikutele juba mõnda aega.
Reformierakonda kuuluva rahvaesindaja hinnangul ei hakka «Tähelepanelik Eesti» mingil juhul tegelema esoteerika levitamisega Riigikogus. Kuigi mindfulnessi juured on budistlikus meditatsioonis, on tänaseks päevaks tehtud pikki teaduslikke uuringuid ja tõestatud, et needsamad lihtsad hingamise- ja tähelepanu juhtimise harjutused, millest on maha kooritud igasugune maailmavaade ja esoteerika, on puhas stressi-ennetus. Neid saab küll kasutada ka erinevates ravides – näiteks depressiooni tagasilangemise vältimiseks või ärevushäirete puhul. Riigikogus soovib Alender seda teha just Eesti rahvaesindajate otsustamise võime selgena hoidmiseks.
Yoko Alenderi intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» võite kuulata SIIT.
Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6720119/yoko-alender-soovib-kaitsta-riigikogulaste-meelerahu-ja-selget-pead
Neeme Raud. Siin 2019-06-29
Globaalbriifing nädala teemadest.
Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-06-29/