New Yorgi tagantjärele tarkus

Eestiski viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud vastuseis suurtele projektidele läks maailma mitteametlikule pealinnale New Yorgile kalliks maksma. Algselt kodanikkonna võiduna esitatud suurfirma tõrjumine on nüüdseks asendunud üldise pahameelega.

Lugu ise sai alguse kümmekond aastat tagasi, kui linna- ja osariigi valitsus võtsid 2008. aastal just New Yorgis investeeringute panga Lehman Brothers kokkuvarisemise järel alanud finantskriisi ajal vastu otsuse, et linna on vaja tuua suuri IT-ettevõtteid. Soov oli laiendada linna majandusbaasi, et suurtegijateks ei oleks üksnes Wall Streeti rahandus- ja kinnisvaraettevõtted.

​Plaani elluviimist hakkas juhtima tollane linnapea, miljardärist ärimees Michael Bloomberg isiklikult. Ühe oma trumbina käis New York otsemaid välja, et firmadel on seal kohe võtta maailmaklassist kõrgelt haritud tööjõud. Google ja Facebook avasidki üsna pea Manhattanil oma harud. Ent kampaania suurim võit saavutati mullu novembris, kui maailma suurim ettevõte Amazon teatas, et ehitab ühe oma regionaalse peakorteri just New Yorki, tuues sinna umbes 25 000 töökohta ja linna kassasse järgneva kahekümne aasta jooksul arvestuslikult kuni 27 miljardi dollarit maksutulu.

Loe edasi Postimehest: https://majandus24.postimees.ee/6558324/new-yorgi-tagantjarele-tarkus?_ga=2.217770390.1007553048.1554650691-1598748621.1549896877