Eesti prioriteediks Julgeolekunõukogus on rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra tugevdamine

Eesti üheks peateemaks Julgeolekunõukogus saab rahvusvaheline õiguskord ja rahvusvahelisel õigusel põhinevate riikide vaheliste suhete tugevdamine.

«Tänapäeval on nii, et rahvusvahelistel organisatsioonidel ja rahvusvahelisel õigusel põhinev rahvusvaheline kord on murenemas,» rääkis Postimehele New Yorgis viibiv välisministeeriumi asekantsler Paul Teesalu. «Usutakse vähem ühisesse koostöösse, pigem seatakse esikohale kitsad huvid.»

«Me püüaksime Julgeolekunõukogus seista aga just nende printsiipide eest, mis juhivad tähelepanu rahvusvahelise õiguse kehtimisele. Ja seda ka konflikti-ennetusest rääkides. Et see, mida tehakse rahvusvahelisel areenil, lähtuks ennekõike normidest, milles me oleme kokku leppinud ega toimuks selliseid meelevaldseid eksesse või ootamatuid pöördeid,» märkis Teesalu.

Eesti sooviks senisest enam maailma agendasse tuua ka küberturvalisuse teema, mis seni ei ole veel välispoliitiliste arutelude keskne teema.

Asekantsleri sõnul tõi Eesti kampaania Julgeolekunõukogusse saamise nimel meie diplomaatilisele radarile varasemast selgemalt Aafrika.

«Üle poole Julgeolekunõukogu päevakorrast on ju konfliktid, mis on Aafrika kontinendil. Samas me Euroopas oleme ka rohkem aru saanud, et see kontinent on meile väga lähedane. Viimaste aastate rändekriisid on näidanud, et see, mis toimub Aafrikas, sellel on vahetu mõju ka Euroopale,» rääkis Teesalu.

Eesti on tema sõnul viimastel aastatel Aafrika suunda ka teadlikult arendanud. Kuus aastat tagasi nimetati ametisse Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidus juures Addis Abebas. Aafrika Liitu katab Eesti Kairost, kus on hetkel veel ainuke saatkond kontinendil. Kuid päris paljude Aafrika riikdiega tehakse juba koostööd ka e-valitsuse teemadel.

«See koostöö ongi peamiselt käima lükatud ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania tuules,» kinnitas Teesalu.

Tema hinnangul lootis Eesti ÜROs toimunud hääletusel maailma väikeriikide toetusele, mida ilmselt ka saime. ÜRO skaalal on «väike riik» maa, kus on alla 10 miljoni elaniku ja neid on maailmaorganisatsiooni 193 liikmesmaast 110.

Varem ÜRO Julgeolekunõukogusse ajutiste liikmetena kuulunud Eesti naabermaade, näiteks Rootsi ja ennekõike Leedu kogemused on näinud, et liikmeks saades võib olla küll mitmeid prioriteete, mida soovitakse arendada, kuid jooksvad maialmapoliitilised arengud määravad lõppkokkuvõttes kõik.

Leedu pidi hakkama väga aktiivselt tegelema ÜROs Ukraina kriisi esiplaanil hoidmisega. Ka Eesti on sellisteks ootamatusteks kahtlemata valmis, kinnitas välisministri asekantlser.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6702547/eesti-prioriteediks-julgeolekunoukogus-on-rahvusvahelisel-oigusel-pohineva-maailmakorra-tugevdamine