Margus Kolga: ÜROs tõi võidu meile muuhulgas avatus, sõbralikkus, inimlikkus
Eesti kõnetas ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimise ajal maailma oma avatuse ja sõbralikkusega, arvab Eesti üleilmset kampaaniat juhtinud Eesti alaline esindaja ÜRO juures Margus Kolga.
«Ma arvan see oligi põhiline,» ütles Margus Kolga KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin».«Me tegime seda ühelt poolt südamest, rääkisime oma lugu, aga kuulasime ka teiste lugu. See mõjub maailmas ma arvan kõige paremini.»
Eesti sõnumid olid piisavalt üldised, aga ka tugevad. «Aga väga palju oleneb ikkagi ka inimeste vahelistest suhetest ja inimlikkusest, et tervet maailma nii palju kõnetada,» ütles Kolga.
Diplomaat ei soovinud konkreetselt öelda, kes olid Eesti tugevamad toetajad. Kuid märkis, et kindlasti väikeriigid. See oli ka üks Eesti kampaania suuremaid sõnumeid, et väikeriigina kas või juba instinktiivselt hoiab Eesti väike riikide lippu ülal ja teeb nende eest tööd.
Ehkki hääletus ÜRO Peaaassamblees oli reedel salajane, usub Kolga, et Eestit toetasid Põhjala maad ja teised Balti riigid.
Kindlasti paljud Euroopa Liidu riigid. Ent kuna oleme koos oma rivaali, Rumeeniaga, ELs, siis osa Euroopa hääli läks ilmselt ka neile.
Eesti poolt võisid hääletada paljud Araabia riigid, keda häiris Rumeenia otsus viia oma saatkond Iisraelis Jeruusalemma. Toetust võis tulla Vaikse ookeani regioonist.
«Kuid ma olen veendunud, et toetust tuli ka CariComi maadelt – Karbiibimere riikidelt,» ütles Kolga. «Ma arvan, et sellele aitas kaasa väga palju see, et meie president leidis aega minemaks Kariibimere riikide tippkohtumisele ja seal isiklikult suhtles inimestega, kes annavad oma diplomaatidele juhiseid hääletada. Ma arvan, et see oli üks meie tugevaid kohti.»
Margus Kolga intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» kuula SIIT.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6702983/margus-kolga-uros-toi-voidu-meile-muuhulgas-avatus-sobralikkus-inimlikkus
Piret Hirv: teadusrahade mittetõstmine Eestis on kui püksipissimine
Sel nädalal USA Philadelphias toimunud esinduslikul rahvusvahelisel biotehnoloogia messil koos üheksa Eesti firma esindajatega osalenud Teaduspark Tehnopol Health (tervishoiu) klastri juht Piret Hirv ütles, et omavahelistes vestlustes Eesti biotehnoloogia ärimeestega võrreldi Eesti valitsuse hiljutist otsust teadusele suuremaid summasid mitte eraldada püksi pissimisega.
«Eriti biotehnoloogia valdkonnas on teaduse rahastamine ikka väga oluline, selleks et uusi lahendusi peale tuleks ja oleks uusi inimesi, kes teeksid uusi lahendusi,» rääkis Hirv. «Meil siin üks ettevõtja võrdles praegust olukorda teadusrahade mitte tõstmisega, et see on nagu endale püksi pissimine. Et alguses on mõnus soe, ülikoolidest tulevad töötajad firmadesse. Aga varsti hakkab halb ja külm – ei tule enam uusi töötajaid peale ja uusi lahendusi ei ole. Ma arvan, et me oleme liikumas varsti sellesse märga ja külma faasi, kus ei ole nii mugav olla.»
Hirve sõnul võib Eesti uus väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo küll pidada olulisemaks koduste asjade korras hoidmist – see on ka tähtis - mitte välismaal Eesti ja ta firmade esindamist. Kuid ilma tugeva riigi poolse esindatuseta rahvusvaheliselt on selles kiiresti arenevas majandussektoris rahvusvahelisel keeruline asju ajada, ehkki Eesti firmad valitsuse esindajate koju jäämise plaanidele vaatamata seda ise agaralt teevad.
Hirv loodab, et Eesti pääsemine ÜRO Julgeolekunõukokku aitab tuua uut tähelepanu ka meie firmadele. Muuhulgas näiteks Aafrikas, kus Eesti IT-ettevõtetel on juba ridamisi partnereid. Seega, Musta mandrit ei peaks vaatlema, nagu Eestis vahel tehakse, sealt Euroopale lähtuvate ohtude, vaid võimaluste paigana. Mida Eesti äriringkonnad juba teevad.
Pikemalt kuula Piret Hirve intervjuud KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin» SIIT.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6703031/piret-hirv-teadusrahade-mittetostmine-eestis-on-kui-puksipissimine
Eesti pääses mittealalise liikmena ÜRO Julgeolekunõukogusse
Alates 2020. aasta jaanuarist, mil Eestist saab ÜRO julgeolekunõukogu ajutine liige, kuulame rahvusvahelisi uudiseid ilmselt hoopis teise kõrvaga kui seni. Kui maailmas puhkeb mõni kriis ja uudistes märgitakse, et lähitundidel koguneb New Yorgis erakorralisele koosolekule olukorda arutama julgeolekunõukogu, puudutab see otseselt ka meid.
Nii president Kersti Kaljulaid kui ka välisminister Urmas Reinsalu kinnitasid eile ÜRO suures saalis toimunud hääletusel, mis päädis Eesti võiduga, et Eesti on eesseisvaks valmis.
«Eesti on selleks tööks valmis ja ma arvan, et Lennart Meri oleks meie üle täna uhke,» lausus Kaljulaid pärast võitu Postimehele ning rõhutas, et Meril oli julgeolekunõukokku pääsemiseks vundamendi loomisel selge roll.
«See on tegelikult olnud juba 30 aastat meie suurt tööd – alati toetumine rahvusvahelistele reeglitele ja lubadus, et teeme seda kõigi eest, ei vali pooli ja toetume rahvusvahelisele õigusele,» lausus meie riigipea...
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6702645/eesti-paases-mittealalise-liikmena-uro-julgeolekunoukogusse
1000 numbrit hiljem - Arteri esimese kaaneloo kangelane Steve Jürvetson: Maine, ka riigi maine hoidmisega tuleb pidevalt tööd teha
Mis on saanud Arteri kõige esimese kaaneloo kangelasest? 1000. numbri ilmumise puhul räägib Steve Jürvetson, kuidas ta uuesti Ränioru tegijate sekka tõusis.
Ilmselt ei ole palju Eesti juurtega inimesi, kelle tegemiste kohta küsides annab otsingumootor Google News hetkega kümneid vastuseid. Silicon Valley staarinvestor Steve Jürvetson on üks neist. Räniorus jälgiti aastaid tema muljet avaldavat tähelendu ja sellele järgnenud langust tema ümber puhkenud #metoo skandaalide taustal.
Jürvetson lahkus äkitselt investeerimiskapitali firmast, mille nimes oli ühe peapartnerina ka tema nimi – Draper Fisher Jurvetson (DFJ). Järgnes lahkumine Tesla nõukogust. Kaks aastat tagasi tundus, et oma kuulsa rahapaigutusega veel tundmatusse Hotmaili (aastaid enne, kui Microsoft selle ostis) Räniorus üleöö alanud edulugu on läbi saanud.
Ent Ameerika armastab comeback’e, ja Jürvetson suutis näidata, et elul on pakkuda talle suurrolle ka teises vaatuses. Veebruaris teatas ta oma uue investeerimisfondi Future Ventures avamisest, olles kogunud selle algkapitaliks 200 miljonit dollarit. Jürvetsoni tegemisi teraselt jälgiv USA ärimeedia kirjutab periooditi tema uutest suurinvesteeringutest.
Kas võib väita, et oledki Silicon Valley comeback kid, nagu Ameerikas tavatsetakse öelda?
Arvan, et see on sõna (comeback – tagasitulek), mida teised inimesed kõrvalt vaadates võivad kasutada. Minule on kõik toimuv uus põnev algus. Mul on uus fond, kus jätkan täpselt samaga, mida olen teinud viimased 24 aastat venture-riski-kapitalistina. Kuid saan kõike teha ilma suurema organisatsioonita, suure meeskonnata, mis investeeris väga erinevatesse sektoritesse. Olen alati olnud mõneti lone-ranger.
(Ameerika jaoks on lone-ranger maskiga mees Texasest, omamoodi Zorro, kes koos indiaanlasest sõbraga võitles Metsikus Läänes kurikaeltega; ka Jürvetson on sündinud Metsiku Lääne osariigis Arizonas – N. R.).
Olen alati investeerinud sektoritesse, mis teisi partnereid eriti ei kõnetanud. Nüüd on mul oma fond ja saan teha just seda, mis on põnev.
Teate, need probleemid ei olnud just sellised, nagu press neist rääkis. Kõik oli lihtsam. Mina ja mu partnerid otsustasime, et meie teed lähevad lahku. Oli palju segadust selle ümber, mis tegelikult juhtus. Ja see ei olnud kõik just nii, nagu press sellest rääkis. Otsustasime, et valime erinevad teed, ja nüüd ma teen oma asja üksi.
Kuid see peatükk on nüüd lõplikult seljataga?
...
Eesti prioriteediks Julgeolekunõukogus on rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra tugevdamine
Eesti üheks peateemaks Julgeolekunõukogus saab rahvusvaheline õiguskord ja rahvusvahelisel õigusel põhinevate riikide vaheliste suhete tugevdamine.
«Tänapäeval on nii, et rahvusvahelistel organisatsioonidel ja rahvusvahelisel õigusel põhinev rahvusvaheline kord on murenemas,» rääkis Postimehele New Yorgis viibiv välisministeeriumi asekantsler Paul Teesalu. «Usutakse vähem ühisesse koostöösse, pigem seatakse esikohale kitsad huvid.»
«Me püüaksime Julgeolekunõukogus seista aga just nende printsiipide eest, mis juhivad tähelepanu rahvusvahelise õiguse kehtimisele. Ja seda ka konflikti-ennetusest rääkides. Et see, mida tehakse rahvusvahelisel areenil, lähtuks ennekõike normidest, milles me oleme kokku leppinud ega toimuks selliseid meelevaldseid eksesse või ootamatuid pöördeid,» märkis Teesalu.
Eesti sooviks senisest enam maailma agendasse tuua ka küberturvalisuse teema, mis seni ei ole veel välispoliitiliste arutelude keskne teema.
Asekantsleri sõnul tõi Eesti kampaania Julgeolekunõukogusse saamise nimel meie diplomaatilisele radarile varasemast selgemalt Aafrika.
«Üle poole Julgeolekunõukogu päevakorrast on ju konfliktid, mis on Aafrika kontinendil. Samas me Euroopas oleme ka rohkem aru saanud, et see kontinent on meile väga lähedane. Viimaste aastate rändekriisid on näidanud, et see, mis toimub Aafrikas, sellel on vahetu mõju ka Euroopale,» rääkis Teesalu.
Eesti on tema sõnul viimastel aastatel Aafrika suunda ka teadlikult arendanud. Kuus aastat tagasi nimetati ametisse Eesti esimene suursaadik Aafrika Liidus juures Addis Abebas. Aafrika Liitu katab Eesti Kairost, kus on hetkel veel ainuke saatkond kontinendil. Kuid päris paljude Aafrika riikdiega tehakse juba koostööd ka e-valitsuse teemadel.
«See koostöö ongi peamiselt käima lükatud ÜRO Julgeolekunõukogu kampaania tuules,» kinnitas Teesalu.
Tema hinnangul lootis Eesti ÜROs toimunud hääletusel maailma väikeriikide toetusele, mida ilmselt ka saime. ÜRO skaalal on «väike riik» maa, kus on alla 10 miljoni elaniku ja neid on maailmaorganisatsiooni 193 liikmesmaast 110.
Varem ÜRO Julgeolekunõukogusse ajutiste liikmetena kuulunud Eesti naabermaade, näiteks Rootsi ja ennekõike Leedu kogemused on näinud, et liikmeks saades võib olla küll mitmeid prioriteete, mida soovitakse arendada, kuid jooksvad maialmapoliitilised arengud määravad lõppkokkuvõttes kõik.
Leedu pidi hakkama väga aktiivselt tegelema ÜROs Ukraina kriisi esiplaanil hoidmisega. Ka Eesti on sellisteks ootamatusteks kahtlemata valmis, kinnitas välisministri asekantlser.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6702547/eesti-prioriteediks-julgeolekunoukogus-on-rahvusvahelisel-oigusel-pohineva-maailmakorra-tugevdamine
Postimees New Yorgis: Eestist võib täna saada ÜRO Julgeolekunõukogu liige
ÜRO 193 liikmesriiki valivad täna New Yorgis organisatsiooni kõige kaalukama kogu, riikide jaoks siduvaid otsuseid langetava julgeolekunõukogu viis uut kaheaastase tärminiga ajutist liiget. Esimest korda soovib kohta selles maailma ühes eksklusiivsemas klubis ka Eesti.
* ÜRO Peaassamblee otsutab täna, kes saavad ÜRO JN uuteks alalisteks liikmeteks.
* Ühele kohale kandideerivad ka Eesti ja Rumeenia.
* Eesti diplomaatide sõnul on tagatud 129 riigi toetus.
* Salajasel hääletusel ei pruugi aga kõik kokkulepped pidada.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6701687/postimees-new-yorgis-eestist-voib-tana-saada-uro-julgeolekunoukogu-liige
Eestist võib homme saada ÜRO Julgeolekunõukogu ajutine liige
ÜRO Peaassamblee hääletab homme Julgeolekunõukogu uute ajutiste liikmete üle, Ida-Euroopa kohta soovib saada ka Eesti.
Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika regioonide vabanevatele kohtadele on kindlad kandidaadid, kel vastaseid ei ole - Vietanam, St. Vincent ja Grenadine, Tuneesia, Niger. Ida-Euroopa kohta soovivad Eesti ja Rumeenia.
Igal ÜRO 193 liikmesriigist on homsel salajasel hääletusel üks hääl. Eestile on oma hääled kirjalikult lubanud üle 100 riigi, lisaks osa riike veel suuliselt. Aga ajalugu on näidanud, et kõik lubadused alati ei pea. Eesti jätkab kampaaniat kuni viimase hetkeni. New Yorgis on president Kersti Kaljulaid ja välisminister Urmas Reinsalu.
Eesti suursaadik ÜROs Sven Jürgenson ütleb, et praktiliseks töövahendiks viimase hetke diplomaatias on ka ÜRO suursaadikutest tehtud plakat, kust saab näopildi järgi vaadata, kes on kes ja kellega ÜRO koridorides kohtudes veel juttu teha.
Üks hääl on Eestil homme kindel, sest ÜRO reeglite järgi saab Eesti anda hääle ka iseendale - kui just ei otsustata teha sõbralikku žesti Rumeeniale.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6701445/eestist-voib-homme-saada-uro-julgeolekunoukogu-ajutine-liige
Pirjo Turk: Eestis on lapsepõlv õnnelik ja ematoetused kogu maailmas unikaalsed
Lapsepõlv on tänases Eestis õnnelik ning siinne väikelapsega kodus olemist toetav süsteem kogu maailmas unikaalne, leiab sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Pirjo Turk.
«Ei ole kusagil maailmas süsteemi, kus sa võid poolteist aastat olla lapsega, kes on just sündinud, kodus,» rääkis Pirjo Turk KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin». «Nii pikka perioodi, nii heldet küll ei ole (kusagil mujal maailmas). Kõigil neil konverentsidel, kus olen käinud Euroopa riikides, kõik tõdevad, et jah see on tõesti kõige pikem. Ja nüüd oleme tõesti üritanud teha muudatusi ka nii, et sellest saaks ka kõige paindlikum süsteem.»
Turki hinnangul on lapsepõlv tänases Eestis õnnelik. Kuid ministeerium püüab uuringute abil pidevalt välja selgitada mida veel saaks muuta, parandada. «Kui kellelgi tõesti lastest probleeme on, siis see on meie kõigi, kogukonna kohus märgata neid lapsi ja teha kõik selleks, et lapsepõlv oleks õnnelik,» ütles ta.
Konkreetsed programmid, mida püütakse Eestis parema lapse põlve tagamiseks juurutada, on lapse vastase vägivalla, sealhulgas ka kehaliste karistustega võitlemine, vanemate koolitamine (sest ka vanemaks ei sünnita), tagamine, et keegi ei kasvaks vaesuses, isade lapsepuhkuse propageerimine.
Kui Turkil oleks aga võlukepp, millega üht asja tänaste Eesti laste elus kohe muuta, oleks see koolis antavate kodutööde koorma kergendamine. Ka sotsiaalministeeriumi uuring on näidanud, et liiga palju lapsi on väsinud ja tunneb, et neil on liiga palju kodutööd. Kuid vaid kodus õppimise kõrval on lastel vaja aega ka huviringide ja muuga tegelemise jaoks, et saada aimu, mida hilisemas elus teha.
Pirjo Turki intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» kuulete SIIT.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6697432/pirjo-turk-eestis-on-lapsepolv-onnelik-ja-ematoetused-kogu-maailmas-unikaalsed
Aleksandr Ljubimov: hirm on parim motivaator – nii meil kui ka teil
Venemaal on poliitiline süsteem muutumas ja uus kümnend võib tuua uue aja, ütleb Kasvupartei peasekretär Aleksandr Ljubimov Neeme Rauale antud intervjuus. Eeskujuks pole aga Lääs ning ka Baltimaad võiksid mõelda, kelle seas nad maailmas kõige silmapaistvama koha saavutavad.
Aerofloti lend Tallinnast Moskvasse, tund ja 20 minutit, on piisav aeg, et Venemaa tähtsamad lehed läbi vaadata ning lennuliin jagab neid reisijatele kuhjaga.
Venelaste elujärg halveneb, rahulolematus võimudega kasvab, pensionireform, mille võimud lootsid valutult ära teha, on purustanud paljude illusioonid, et Kremlis kaitseb neid hea tsaar. Mitmes lehes meenutatakse Levada keskuse uuringut, mis näitas, et 61 protsenti vastanuist peab Vladimir Putinit täielikult riigi probleemide eest vastutavaks, mis on oluline tõus, võrreldes aastataguse ajaga...
Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6696994/aleksandr-ljubimov-hirm-on-parim-motivaator-nii-meil-kui-ka-teil?_ga=2.19127868.567118000.1560169683-184965169.1559824597
Joel Volkov: kohustus mitte lasta oma pead uudistesodiga reostada lasub meil endil
Loovagentuuri Tank juht Joel Volkov rääkis Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin» uudistest kui meelelahutusest.
«Tänasel päeval see on elementaarne: uudised ongi põhimõtteliselt interneti ajastul suur meelelahutus,» ütles Volkov. «Inimesed käivad päevas mitukümmend tuhat korda – tundub mulle vähemalt iseenda põhjal – portaalides vaatamas, mis siis nüüd juhtunud on, ja suur pettumus, kui viie minutiga maailm ei ole muutunud. Vahel on, siis klikke tuleb nii kui muda.»
Kas nii-öelda uudiste-meelelahutus peidab endas ka reklaami, millega Volkov ise otseselt tegeleb?
«Paradoksaalsel kombel integreerivad maailma suured, globaalsed väljaanded, päris palju reklaami oma uudistesse. Aga Eestis see nii väga levinud ei ole. Pigem koondatakse kommertssõnumid sisuturunduse alla. Kui ma vaatan The Guardiani ja The New York Timesi, siis nad ikka kajastavad suuri kampaaniaid, lähevad meeleldi kaasa mingisuguste PR-sõnumitega.»
Nii et Eestis on seinad uudiste ja meelelahutuse vahel meedias seni täiesti olemas, usub Volkov.
Kuid uudistes on meilgi palju müra, selget provotseerimist, sõnumeid, mis pigem võiksid olla «valeuudiste» vallas. Kuid siin ongi tarbijal kohustus ise ka kriitiliselt loetavasse, kuuldavasse, nähtavasse suhtuda. Ning ka oma meediatarbimisele selged piirid seada.
«Me saame päevas mitukümmend tuhat sõnumit. Väga oluline oleks välja lülitada 21 000 sõnumit ja see oluline tuhat alles jätta ning võib-olla natukene nende peale mõelda. Me muidu reostame oma aja ja pea ära kogu selle sodiga, mis meile paisatakse eetrisse kogu aeg,» soovitas Volkov.
Täispikkuses kuula Joel Volkovi intervjuud SIIT.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6693416/joel-volkov-kohustus-mitte-lasta-oma-pead-uudistesodiga-reostada-lasub-meil-endil