Uued relvad nimetati ilmanähtuse järgi
Esmaspäeval USAs Iowas relvatootja LMT tehases allkirjastatud lepingu järgi saab Eesti kaitsevägi esimesed kaitsejõudude ümberrelvastamiseks mõeldud automaadid kätte tuleval aastal. Kaitseväe nõudmiste järgi välja töötatud relva nimeks pandi Rahe R-20.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6721875/uued-relvad-nimetati-ilmanahtuse-jargi
Kui seda bussi ees ei oleks
Keegi lennundusspetsialist on leiutanud Tallinnas uue Finnairiga reisivate inimeste solgutamise meetodi. Pardale minek kuulutatakse välja enne, kui lennuk üldse maandunud on, et siis arutult kaua raudlindu pääsemist oodata, kirjutab Neeme Raud repliigis.
Kui Finnairi globaalne müügijuht Mikko Turtiainen mullu Estraveli juubeliüritusel kirjeldas, et ideaalis peaks lennureis tulevikus välja nägema pideva kulgemisena – kodust lennujaama, siis lennukisse, kus on pikem peatus, siis läbi sihtlennujaama järgmisesse peatuspaika, ja seda kõike suuremate tõketeta, noogutasin innukalt kaasa.
Kuna Tallinna lennujaam asub mu kesklinnakodust vaid vähem kui kümneminutise taksosõidu kaugusel (mis on maailma mastaabis ime!) ja plaatinakliendina on mu telefonis oleval pardakaardil alati märge „priority“ (eelisjärjekord), mis tähendab kiirkorras turvakontrolli, siis, jah, sabades ma enam seisma ei pea. Turtiaineni unelm ongi minu jaoks juba peaaegu reaalsus.
Sest ideaalse kulgemise ees on üks suur AGA!
Reegel on, et Finnairi või täpsemalt neile Tallinna liinidel allhanget pakkuva firma lennukid seisavad Tallinnas terminalist vaid umbes saja meetri kaugusel, kuid kõik reisijad topitakse esmalt kiludena bussi, et juht saaks siis üliaeglaselt teha väikse auringi lennukini. Varem sunniti kõik Tallinnast tulevad ja Tallinna siirduvad lendajad bussidesse ka Helsingis, kuid nüüd on seal terminali lisaehituse valmimise järel üldjuhul võimalik pardale minna jala (suur võit minu jaoks!)
Nüüd on aga keegi lennundusspetsialist leiutanud Tallinnas uue Finnairiga reisivate inimeste solgutamise meetodi. Nimelt kuulutatakse pardale minek sageli välja enne, kui lennuk Tallinnas üldse maandunud on, rahvas aetakse bussi, mille uksed sulguvad, ja sealt saab siis turvaliselt vaadata, kuidas saabuv lennuk oma kohale ruleerib, pagas maha laaditakse ja reisijatel lubatakse jala lahkuda. Kui kõik see on toimunud, hakkab buss aeglaselt lennuki poole liikuma. Viimase Finnairi lennujaamaprotseduuride vaatlusmissiooni ajal tegin kindlaks, et bussis olimegi täpselt sama kaua, kui kestab lend üle Soome lahe – 20 minutit!
Saan aru, et Finnairi jaoks on soodne, kui hetkel, mil lennuk rahvast tühjaks saab, hüppavad kohe uued reisijad bussist pardale ja parkimisaeg, mille eest tuleb Tallinna lennujaamale maksta, on viidud miinimumini. Kuid ehk peaks Finnair oma püsikliendiprogrammis siiski jagama punkte ka kõigi nende bussiga sõidetavate kilomeetrite eest Tallinnas ja Helsingis?
Loe edasi Ekspressist: https://ekspress.delfi.ee/kohver/neeme-raud-kui-seda-bussi-ees-ei-oleks?id=86632797
Neeme Raud: kraadidega ajakirjanduse lõpp
Pressibaaris tiksuvate reporterite kunagine moto «tuli hea lugu, tähistan, tuli halb, joon kurbusest» enam ei kehti, kirjutab ajakirjanik Neeme Raud.
Ajakirjanikena leiname Eestis jälle üht omade seast. Taas kordame järelehüüetes, et oli hea mees ja suri liiga vara. Nii ju ongi.
Ma ei püüa väita, et tundsin Jüri Pino. Me kohtusime ainult korra, kui ta minuga USAs töötamise ajal intervjuu tegi. Aga see jäi meelde – just kuidas Jüri küsis ja kuidas hiljem kirjutas paarist teemast, millest ma tollal ei tahtnud mingil juhul rääkida. Küsis nii, et ei olnud paha, ja kirjutas nii, et kõik vastas tõele, kuid ei haavanud.
Ning siis surmateade.
Arvasin seda lugedes kohe teadvat üht põhjust, miks 48-aastane ajakirjanik kokku varises. Mul ei ole küll konkreetseid fakte, ent olen üsna kindel, et Pino elas just nii, nagu klassikaline ajakirjanik tema arvates pidi – just nagu ka ise kunagi tahtsin elada ja elasin. Nagu Hemingway, kui ta ajakirjanikuna töötas – elu mõlemast otsast põletades...
Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6720814/neeme-raud-kraadidega-ajakirjanduse-lopp?_ga=2.265103111.982169648.1561965691-1417205405.1560856299
Yoko Alender soovib kaitsta riigikogulaste meelerahu ja selget pead
«Enne kui Riigikogu lõpetas oma esimese lühikese istungjärgu uues koosseisus, asutasime seal toetusrühma nimega «Tähelepanelik Eesti,»» rääkis Yoko Alender KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin.» Tegemist on grupiga, mis hakkab Eesti rahvaesindajate seas levitama maailmas praegu palju kõneainet ja järgmist leidvaid mindfulnessi ehk teadveloleku praktikaid.
«Teadveloleku termin on mind eesti keeles natuke häirinud, et justkui me muidu ei oleks teadvusel, et sellega hakkab justkui seostuma meditsiiniline termin. Mulle lihtsalt meeldib sõna «tähelepanu,»» ütles Alender.
Harjutused, mida tema oma kolleegidega koos tegema soovib hakata, on tähelepanu juhtimiseks, enese juhtimiseks, selleks, et rahvaesindajad oskaksid oma fookust suunata, oma tähelepanu juhtida sellele, kuhu soovivad, millele soovivad.
«Praeguse maailma reaalsus on ju see, et kõik nutiseadmed, infohulk, seda välist, mis meie tähelepanu soovib ja püüab köita, olgu see siis müügi eesmärgil või millisel eesmärgil iganes, on meeletult palju. Seda olulisemaks muutub vaimne hügieen, et me ise oma meelt treeniksime. Ja see plaan on meil siis ka Riigikogu liikmetega. Et teha neile läbi seesama baaskursus,» ütles Alender intervjuus.
Ta lisas, et on saanud inspiratsiooni mindfulnessi teema Eesti Riigikogusse toomiseks Suurbritannia Parlamendist, kus seda filosoofiat – olla mõtetes siin ja praegu, osata oma tähelepanu koondada – tutvustatakse saadikutele juba mõnda aega.
Reformierakonda kuuluva rahvaesindaja hinnangul ei hakka «Tähelepanelik Eesti» mingil juhul tegelema esoteerika levitamisega Riigikogus. Kuigi mindfulnessi juured on budistlikus meditatsioonis, on tänaseks päevaks tehtud pikki teaduslikke uuringuid ja tõestatud, et needsamad lihtsad hingamise- ja tähelepanu juhtimise harjutused, millest on maha kooritud igasugune maailmavaade ja esoteerika, on puhas stressi-ennetus. Neid saab küll kasutada ka erinevates ravides – näiteks depressiooni tagasilangemise vältimiseks või ärevushäirete puhul. Riigikogus soovib Alender seda teha just Eesti rahvaesindajate otsustamise võime selgena hoidmiseks.
Yoko Alenderi intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» võite kuulata SIIT.
Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6720119/yoko-alender-soovib-kaitsta-riigikogulaste-meelerahu-ja-selget-pead
Neeme Raud: suveöö viirastused
Mulle on saanud omamoodi jaanipäevatraditsiooniks hüpe Berliini. Linna, kus elu ei peatu ja mis mind teistest enam kõnetab – iga kvartal annab põhjust peatuda ja mõelda, kuidas ehk just seal etendus oma koletus ilus eelmise sajandi Euroopa ajalugu.
Jaaniõhtul jalutasin Tiergarteni pargis ja mõtlesin, mis võiks sel aasta ilmselt ühel imelisemal ja pöörasemal ööl, kui kodus Eestis vaadatakse lõkkesse ja otsitakse öövines sõnajalaõit, viirastuda mulle Beliinis.
Ja korraga nägingi viirastust. Mina ise viirastusin endale.
Kui mul, vaatajal, oli sel hetkel väga hea olla, oli mingi suur rahu hinges, mulle meeldis see koht, kus ma elus olin, ja keha, milles olin, siis viirastus oli eemaletõukav: vananev keskealine mees pidevas ärevuses ja hirmus, et ehk jääb mõni uudis mõnes eetrivormis rääkimata, mees, kes vihkas maapealset mõttetuna tunduma hakanud eksistentsi ja üle kõige ikkagi iseennast. Selliseks tondiks, kelle seest tuligi välja pääseda, kelle eest põgeneda, enne kui tuleb lõpp, olingi ma saanud.
Nüüd vaatas see “mina” mulle sealt puude vahelt vastu aga juba üsna võõrana.
Ja hajuski siis öhe. Enam teda ei olnud.
Ent kummituslikke pilte tuli öises Berliini pargis veel: mina pioneerina Tiergarteni lähedal jõllitamas Brandenburgi värava tagant esimest korda elus unistuslikku läänt; siis aastaid hiljem auk müüris, mille kaudu sain lõpuks idast läände astuda; siis see nõiduslikult ideaalsena paistnud elu, mis teisel pool avanes – kus kõike oli saada, kõik oli lubatud (kui raha oli), inimesed olid õnnelikud. Nii tundus.
Loe edasi Postimehest: https://sobranna.postimees.ee/6717900/neeme-raud-suveoo-viirastused?_ga=2.265103111.982169648.1561965691-1417205405.1560856299
Puustusmaa on alati Eesti lipu all
Shanghai rahvusvahelisel filmifestivalil toimus 17. juunil Andres Puustusmaa uue filmi «Kohtunik» maailmaesilinastus.
«Me ausalt öelda unustasime ära, et sinna taotluse saatsime,» rääkis Puustusmaa Moskvas Postimehele...
Loe edasi Postimehest: https://kultuur.postimees.ee/6714660/puustusmaa-on-alati-eesti-lipu-all?_ga=2.265103111.982169648.1561965691-1417205405.1560856299
Tagasivalimiskampaaniat alustanud Trump tahab kahtlejatelt relvad võtta
- Donald Trump alustas ametlikult tagasivalimiskampaaniat.
- Järgmised presidendivalimised toimuvad 2020. aastal.
- Trumpi siht on saada rahvalt enim hääli, et kinnitada oma legitiimsust.
- Demokraatidest rivaalidel puudub Trumpi rahva mobiliseerimise anne.
Kui New Yorgi kinnisvaramagnaat Donald Trump neli aastat tagasi, juunis 2015 oma Manhattani pilvelõhkuja Trump Toweri eskalaatoril teda fuajees oodanud toetajate ja ajakirjanike ette laskus ning teatas, et on otsustanud Ühendriikide presidendiks kandideerida, võtsid paljud Ameerikas ja maailmas seda kui pidevas tähelepanuvajaduses reality-TV staari järjekordset katset eetriaega ja leheruumi saada.
Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6710758/tagasivalimiskampaaniat-alustanud-trump-tahab-kahtlejatelt-relvad-votta
Galerii: Eesti korraldas Londonis suure suvepeo
Briti pealinna suveürituste kalender on nagu ikka kirev. Just sel nädalal käivad ASCOTi kuninglikud hobustevõiduajamised, on näituste avamised, aiavastuvõtud. Eesti palus enam kui poolel tuhandel londonlasel panna kolmapäeva 19. juuni õhtu kinni Eesti Vabariigi 101. aastapäeva märkimiseks. Ning mitte saatkonnas, vaid suurejooneline üritus korraldati suureks publiku magnetiks saanud Londoni Disanimuuseumis.
Eesti suursaadik Tiina Intelmann ütles Postimehele, et on kujunenud tavaks, et Eesti saatkond korraldab reeglina aastas ühe suurema Eesti omariiklusele pühendatud vastuvõtu kas veebruaris või suve hakul.
Seekord otsustatati oma lugu rääkida ja Eesti iseseisvust tähistada Võidupüha eel. Ja valiti koht, mis oleks ise juba tulemist väärt – ja mullu Euoopa Aasta Muuseumi tiitli pälvinud Disianimuuseum seda on – ja kuhu saaks kutsuda ka rohkem inimesi, kui saatkonna saal seda mahutaks.
«Juunikuu on brittide jaoks tavapäraselt pidustuste aeg, siis tähistatakse näiteks ka kuninganna Elizabeth II ametlikku sünnipäeva,» ütles suursaadik. «Suvine vastuvõtt on alati meeleolukam ja rahvarohkem – soovisime oma vastuvõtule kutsuda võimalikult palju Eestiga inimesi ning leidsime, et just juuni on selleks parim aeg.»
Suvepeoga taheti rõhutada sedagi, et vaatamata BREXITit jätkuvalt ümbritsevale segadusele, Eesti ja Ühendkuningriigi koostöö kestab ja jätkub paljudes valdkondades.
«Eks tuju ei ole siin Suurbritannias just kõige parem olnud viimastel aastatel, Brexit varjutab paljusid asju. Aga meie kahepoolsed suhted Suurbritanniaga on äärmiselt head, muidugi kaitsekoostöö, aga ka kõik muud koostöö aspektid,» ütles Intelmann.
Suvepeol rõhutati konkreetselt Eesti ja Ühendkuningriigi ärisuhteid. Aga kutsutud olid ka paljud Eesti e-residendid, kes – nagu Eesti diplomaadid märkisid – on konsulaadist saanud kätte küll oma ID-kaardid, kuid kellega edasisi suhteid pole arendatud.
Eesti saatkond Londonis korraldas suvepeo Disainimuuseumis koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, mille erinevad klastrid said seal ka võimaluse oma tegevust tutvustada ja Eestit reklaamida nii äri- kui ka puhkusekohana.
Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6711693/galerii-eesti-korraldas-londonis-suure-suvepeo
Andres Kask: Eesti ettevõtjad soovivad end jätkuvalt maailmas tutvustada, Dubai EXPO annab selleks võimsa platvormi
«Eesti ettevõtjad on (EXPOst) väga huvitatud,» rääkis Kuku raadio saatele «Neeme Raud. Siin» EXPO meeskonna juht Andres Kask.
«Sel korral oligi maailmanäitusele minek initsieeritud ettevõtjate huvist. Kuus ettevõtlus-organisatsiooni tegid riigile ettepaneku minna maailmanäitusele, kus osalevad ikkagi ju riigid, kes saavad pileti sinna lunastada või jätta lunastamata.»
Pisut üle kahe kuu on nüüdseks tegutsenud ettevõtjate ja riigi koostöös loodud sihtasutus, mis maailmanäitusel osalemist korraldab. Seni kaalutakse veel kontseptsiooni ja sõnumit, millega Eesti Dubaisse läheb.
Kask märgib, et Eesti kõige kõlavam sõnum on olnud viimastel aastatel mõistagi kõik ITd puudutav ja sellest on raske ka EXPOt silmas pidades palju eemalduda.
«See lugu käib meie ees ja kohtumistel teiste riikidega, kus oleme arutanud EXPO-l osalemist, öeldakse meile ka kohe, et teil on ju see IT, küllap te sellega tulete,» ütleb ta. Kuid IT ei peaks olema ainus Eesti lugu, mida rääkida. On ju teisigi valdkondi. Ning IT on tegelikult ju vahend, millega sõnumeid edastada, mitte asi omaette.
«Eestis on väga palju ettevõtteid, kes kasutavad IT-maailma selleks, et luua lisaväärtust. Näiteks Eesti disaini ettevõtted, kellest võib-olla avalikkus täna palju ei teagi, kuid kes on start-up'i seisust juba välja arenenud ja müüvad täitsa edukalt oma tooteid üle maailma,» rääkis Kask. «Selliseid firmasid me otsimegi – huvitavaid projekte, mis eristuvad teistest maailmas. Ja püüamegi neid integreerida oma ekspositsiooni.»
Intervjuud Andres Kasega Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin» saab kuulata SIIT.
Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6710720/andres-kask-eesti-ettevotjad-soovivad-end-jatkuvalt-maailmas-tutvustada-dubai-expo-annab-selleks-voimsa-platvormi
Kulle Raig: soomlaste kollektiivne punahullus
- Suur sõprus Soome ja Nõukogude Liidu vahel tekkis pärast Jätkusõja lõppu
- Jätkusõja lõpetanud rahuleping kahe riigi vahel kirjutati alla septembris 1944
- 1945. aasta jaanuaris oli Punaarmee enam kui 200 liikmeline koor Helsinkis
- Sama aasta sügisel läks Soome ametlik delegatsioon juba Moskvasse
«See tähendas, et verivaenlasest pidi väga järsku saama suuri sõber ja selle nimel hakati siis tööd tegema kõikides võimalikes vormides,» rääkis Kulle Raig KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin.»
«Aga võime ju ette kujutada, missugune trauma see oli Soome ühiskonnale. See oli traagiline, mis toimus.»
Värvikalt kirjeldab uue sõpruse tekkimist ja tagamaid Soome ajakirjaniku Leena Sharma raamat «Vankumatu sõprus,» mille Kulle Raig otsustas ka eesti keeles välja anda.
Suur sõprus Soome ja Nõukogude Liidu vahel tekkis pärast Jätkusõja lõppu ülikiiresti. Rahuleping NSV Liidu ja Soome vahel kirjutati alla septembris 1944 ja juba 1945. aasta jaanuaris oli Punaarmee ligi 200-liikmeline koor Helsingis kontserte andmas. Sama aasta sügisel läks Soome ametlik delegatsioon Moskvasse, kus see Kremlis kõige kõrgemal tasemel vastu võeti, kohtuti ka Stalini endaga.
Võib väita, et Soome jaoks oli sedasorti sõprus pragmaatiline ja teadlik valik millele alternatiivi ei nähtud, kui sooviti iseseisva riigina jätkata. Ent see tähendas 40. aastate teisel poolel ka uue olukorra tekitamist: kommunistid tulid vangist välja, punavaadetega Hella Woulijoki, rahvuselt eestlanna, sai YLE juhiks, sõlmiti vastastikune koostöö- ja abistamisleping. 1948. aastal lisati Soome kriminaalkoodeksisse lõik, mis nägi ette karistuse võõrriiki solvavate väljendite kasutamise puhul.
«Hästi, ma arvan, et see pidi nii olema. Aga võime ka ette kujutada, et otsusel taolist tulihingelist sõprust edendada olid tagajärjed, mida päris ette ei nähtud,» rääkis Raig. «Juhtus see, et pealesurutud välispoliitiline mõttemall muutus ka paljude inimeste mõttemalliks. Raamatu autor Leena Sharma nimetab nähtust kollektiivseks hulluseks. Ma olen temaga nõus. Tegemist ei ole ainulaadse nähtusega. Seda on ajaloo jooksul ette tulnud. Seega on teos ka omamoodi hoiatusraamat, mis peaks panema meid mõtlema, kui ohtlik on inimestega, eriti noortega, manipuleerimine.»
Kulle Raig ütles, et peatükid koogutavast ja silmakirjalikust sõprusest suure idanaabriga on paljude soomlaste jaoks aeg, mida püütakse unustada. Aga just seepärast, ja hoiatusena teatud massipsühhoosi eest, otsustas ta raamatu ka eesti keeles avaldada.
Raigi sõnul ei ole «Vankumatu sõprus» siiski üksnes tõsine ajalooraamat. Selles on nii traagikat kui ka koomikat. Seega, põnev ja samas hariv lugemine just suveajaks.
Intervjuud Kulle Raigiga KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» saab kuulata SIIT.
Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6710788/kulle-raig-soomlaste-kollektiivne-punahullus