Neeme Raud: jah, ... Eestis tahangi elada!

Küsimus, kas SELLISES Eestis tahtsimegi elada, kõlab valimiskampaaniate ajal – ka seekord – üsna sageli. Vastuseks oodatakse aasimist: ei, sellises kohe kindlasti mitte. Ja hea, et on rahulolematus, see viibki edasi. Ent mina tõmbasin sõna SELLISES pealkirjas maha, sest minu valik kuus aastat tagasi oli: jääda Ameerika Ühendriikidesse või naasta Eestisse.

Mõlemad võimalused olid olemas ja ma valisin Eesti.

New Yorgist tagasi kolides ei osanud ette näha, et tunnen end oma maal esialgu mõneti võõrana.

Olin ju tegelikult kogu Ameerikas elatud aja end esmalt eestlasena identifitseerinud ja kui vaja, siis pigem newyorklase, kuid mitte kunagi ameeriklasena. Üle 20 aasta töötasin sealpool Atlandit Eestile ja Eesti kuulajale-vaatajale. Ja kui lõpuni aus olen, siis ka korduvalt enda peale vihastanud, miks ma ei valinud varastes 20ndates ingliskeelset ajakirjandust ja elu, vaid jäin ikka eestikeelse juurde. Nüüd on raske öelda, kas see oli kartus oma identiteedi ja keele kaotamise pärast, mis ingliskeelset eetrimeediat sihikule võttes oleks nagunii toimunud, hirm konkurentsi pärast ingliskeelses meedias või ikkagi patriootlik tunne, et tahangi olla eestlastele välismaiste uudiste vahendaja. Et me vähemalt oma ilmavaatelt ei ääremaastuks, vaid oleksime muu maailmaga kursis (see viimane soov on senini vägagi alles).

Loe edasi Postimehest: https://ev101.postimees.ee/6529525/neeme-raud-jah-eestis-tahangi-elada?_ga=2.56624809.2002084908.1551614235-1598748621.1549896877


AMEERIKA LÄÄNERANNIK JA KANJONID | 30 SEPT - 16 OKT, 2019

AMEERIKA LÄÄNERANNIK JA KANJONID

30. september – 16. oktoober 2019
Grupis 18 reisijat / 6 vaba kohtagaranteeritud väljumine
Reisijuht: Neeme Raud
BRONEERI REIS

Ameerika lääneranniku kirjeldamisel pole ükski liialdus kohatu. Metsiku Lääne võimsad maastikud ja unustamatud legendid kütkestavad seiklejaid täna samasuguse magneetilisusega nagu paar sajandit tagasi. Raugematu ajavool on tuule, päikese ja vee abil vorminud kanjoneid, orge, mäemassiive ning kõrbi. Geoloogiliste imede uskumatute värvide ning vormide kaleidoskoobi kirjeldamiseks jääb sõnadest puudu. Läänes on maailma suurimate loodusimede hulka kuuluv Grand Canyon, Bryce’i ning Antiloobi kanjon, Surmaoru lõputud liivaluited ning kordumatud kaljud. Lisaks on külastajate jaoks põnev taltsutamatu moega Vaikse ookeani rannik ning selle mõnusad väikelinnad, looduspargid täis ajatuid puuhiiglasi, maailma meelelahutuspealinn Las Vegas ning särav värav San Francisco. Lisaks on California öko-ellusuhtumise vedur USAs ning maailmas üha arvestatavam veinitootmise piirkond.

San Francisco on maailma üks pildistatumaid, filmitumaid ja dokumenteeritumaid linnu - see on peibutav kooslus ajaloost ja tänapäeva mitmekülgsusest.

1. päev

TALLINN – SAN FRANCISCO
Kogunemine Tallinna lennujaamas kell 11.10

Lend AY1020 Tallinn-Helsingi 14.50-15.25
Lend AY0115 Helsingi-San Francisco 16.20-17.20, lennuaeg 11 tundi

Saabume San Franciscosse ning suundume hotelli.

Majutus: San Francisco Hilton Union Square hotell 4*

2. päev

SAN FRANCISCO
Alustame päeva San Francisco bussiekskursiooniga. San Francisco on maailma üks pildistatumaid, filmitumaid ja dokumenteeritumaid linnu – see on peibutav kooslus ajaloost ja tänapäeva mitmekülgsusest. Linn on rajatud mägedele ning on neid ääristava imeilusa lahe pärl. Külastame Union Square’i äripiirkonda ning Twin Peaks vaateplatvormi mägedes, kust avaneb linnulennuline vaade linnale. Castro – maailma esimene ja ainus gei-naabruskond, botaanikaaed, Golden Gate Bridge (jalutuskäik sillal, mida peetakse maailma üheks enampildistatud objektiks, Golden Gate’i sild viib teisele poole lahte kaunisse linna Sausalitosse), rannalinn Sausalito (bussi lõpp).

Sõidame praamiga tagasi linna. Edasi liigume jalgsi – Firshermans Warf, San Francisco kuulsad kaidel elavad sajad merelõvid, San Francisco mägiaiad, vaatetorn Coit Tower, maailma kõveraim tänav – Väike Itaalia-Hiinalinn. City Lights raamatupood, mis muutus legendiks tänu Allen Ginsbergi poeemi „Owl“ avaldamisele. Vaba pärastlõuna Fishermani kail. Saame köisraudtee piletid, et hiljem iseseisvalt hotelli naaseda.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: San Francisco Hilton Union Square hotell 4*

3. päev

SAN FRANCISCO
Täna ootab meid ees Stanfordi ülikooli tuur – nii rongiga kui ka jala, sõiduaega kokku üks tund. Stanfordis asub kuulus Rodini skulptuuride aed. Tutvume ka Eesti arhiiviga Stanfordi ülikoolis ja kohtume selle arhivaariga.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: San Francisco Hilton Union Square hotell 4*

Asume teele Monterey poolsaare poole, kus on kaunid rannad, küpressid ja kaljud.

4. päev

SAN FRANCISCO – MONTEREY
Asume teele Monterey poolsaare poole, kus on kaunid rannad, küpressid ja kaljud. See on olnud meeliskohaks paljudele Ameerika ja Euroopa kunstnikele ning luuletajatele. Külastame Henry Cowelli parki, kus näeb hiidsekvoiasid.

Peatume teele jäävas San Jose lähedases ostukeskuses Santana Rows, mis on väljast nagu suur karp, aga mille keskele on rajatud euroopalik linn, et ostja tunneks ennast justkui Vanasse Maailma sattunud olevat. Seal on huvitav jälgida, milline võib olla ostlemise tulevik ja kuidas Ameerika Euroopat “järele teeb”. Edasi peatume mõnes piirkonna ökofarmis, sest California on USA mahepõllumajanduse vedur. Kuulame lugusid sealsete ökofarmerite elu ja maailmafilosoofia kohta.

Seejärel sõidame Monterey’sse, California kunagisse pealinna, kus pöörame põhitähelepanu kalasadamale ja Cannery Row’le, millele on toonud kuulsuse kirjanik John Steinbeck.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Monterey Tides hotell 4*

5. päev

MONTEREY – SAN LUIS
Sõidame mööda kuulsat 17 miili teed Carmelisse, mis on üks võluvamaid California rannikulinnu. Teel teeme peatusi imetlemaks hüljeste ja lindude kaljusid, kus näeme pelikane, kormorane, hülgeid ja merelõvisid. Carmelis on aega natuke ringi vaadata ning seejärel sõidame Point Lobos’i parki. Siinne looduspark on kui peidetud kalliskivi. Mööda rännakuteed avanevad unustamatud vaated, kus võimsad merelained purunevad vastu hiigelkaljusid. Siin on üks kahest paigast maailmas, kus kuninglikud Monterey küpressid kasvavad looduslikult. Pargi loomastik on väga rikkalik – siin võib kohata merisaarmaid, vaalu, hülgeid, delfiine, hirvi, jäneseid ning isegi puumasid. Liigume edasi San Luis Obisposse, mis on üks vanimaid kogukondi Californias.

Pikkadel bussisõitudel tutvustab Neeme iga päev värskeid kohalikke ja üle-Ameerikalisi ajalehti. Lisaks annab ta põhjaliku ülevaate USA poliitika hetkeseisust. Samuti ka Ameerika poliitilisest süsteemist: miks on riigis ainult kaks suurparteid (demokraadid ja vabariiklased) ning millised on nende peamised maailmavaatelised erinevused ja palju muud.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Paso Robles: the Oaks Hotel & Suites hotell 3+*

6. päev

SAN LUIS OBISPO – VISALIA VEINIMÕIS
Pärast hommikusööki külastame Morro Bay nimelist rannikulinna. Kauguses silmame Morro Bay kaljut, mis on koduks paljudele lindudele ja merelõvidele. Seejärel suundume San Simeoni, et külastada Hearsti lossi. See valdus, mille on kujundanud arhitekt Julia Morgan aastatel 1919-1947, kuulus meediamagnaadile William Randolph Hearstile. Siin võib näha mõjutusi mitmest ajaloolisest arhitektuuristiilist, mida lossiomanik oma Euroopa reiside kestel armastama hakkas. Hearsti lossis on olnud 56 magamistuba, 61 vannituba, 19 elutuba, 127 aakrit (0.5 km2) aedasid, sise- ja välibasseinid, tenniseväljakud, kinosaal, lennuväli ning maailma suurim eraloomaaed. Tänini võib siin kohata sebrasid ja teisi eksootilisi loomi. Valduse väljapaistvamaid vaatamisväärsusi on Neptuni välibassein, mis asetseb mäetipu äärel, pakkudes nii suurejoonelisi kaugvaateid mägedele, ookeanile ja peahoonele.

Pärastlõunal naaseme Visaliasse ning külastame veinimõisa.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Visalia Marriott hotell 3*

Tuul, vihm ja päike on kaljudest voolinud omanäolisi kujutisi 150 miljoni aasta jooksul.

7. päev

SEQUOIA RAHVUSPARK
Sõidame Sequoia Rahvusparki, mille on kuulsaks teinud hiidsekvoia puud, nende hulgas Kindral Sherman, mida peetakse maailma suurimaks puuks. Kindral Shermani puu kasvab metsas, kus on veel sirgumas viis maailma kümnest suurimast puust. Kindral Shermani puu juurest alustame 4.5 kilomeetri pikkust matka mööda Kongressi rada, mis viib meid selliste hiiglaste juurde nagu The President, The Senate, The House, General Lee Tree ja McKinley Tree. Vaatame ringi metsamuuseumis (Giant Forest Museum) ja jalutame kilomeetripikkusel Suurte Puude (Big Trees) rajal.

Pärast hiiglaste imetlemist jätkame teekonda Visalia suunas.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Visalia Marriott hotell 3*

8. päev

VISALIA – SURMAORG
Täna külastame muljetavaldavat Surmaorgu, mis asetseb 100 meetrit allpool merepinda. See piirkond on nii kõle, et esimesed kauboid, kes siia rändasid, kirjeldasid seda paika kui “ilma ühegi ojata, millest juua; ilma ühegi puuta, millel rippuda”. Avastame Badwater Pointi, mis on oru madalaim punkt, Furnace Creeki ja Stovepipe’i liivaluiteid.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Death Valley The Ranch hotell 3*

9. päev

SURMAORG – TULEORG – ST.GEORGE
Pärast hommikusööki asume teele Nevada osariigi esimese rahvuspargi Tuleoru poole. Tuleoru muljetavaldav kõrbemaastik on väga mitmevärviline. Tuul, vihm ja päike on kaljudest voolinud omanäolisi kujutisi 150 miljoni aasta jooksul. Siin on filmitud arvukaid vesterne. Pärastlõunal sõidame Saint George’i poole. Linna rajajaks olid mormoonid, kelle keskust me seal ka külastame. Kõneleme pikemalt mormoonlusest kui usust.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: St. George Best Western Plus Abbey Inn & Suites hotell 3+*

10. päev

ST.GEORGE – ZION KANJON – BRYCE KANJON
Sõidame vanimasse parki Utah’is – Zioni kanjoni juurde. Siin on enam kui 900-meetrised katedraalikujulised kaljud. Samuti on siin ainukordse geograafilise asukoha tõttu mitmekesine floora ja fauna.

Pärast lõunasööki sõidame üle maaliliste tasandike Bryce’i kanjoni juurde. Bryce’i peetakse Utah’i piirkonna imeliseimaks looduspargiks. Mitmete erinevate kujudega unustamatud roosad kaljud küütlevad erinevates värvitoonides koidust ehani.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Best Western Bryce Canyon Grand hotell 3+*

11. päev

BRYCE KANJON – PAGE
Täna tutvume Bryce’i kanjoniga. Seejärel asume teele Page’i suunas. Teel teeme peatuse Hobuseraua kanjoni juures. Sellele kanjonile andis hobuseraua kuju Colorado jõgi. Meile avaneb imeline vaade 1280 meetri kõrguselt üle merepinna. Colorado jõgi nimelt asub 975 meetri kõrgusel ning kanjoni servalt on 305 meetrit alla sügavikku.

Page’i jõudes teeme peatuse Powelli järve ja Glemi kanjoni tammi juures. Seejärel teeme pärastlõunase laevareisi indiaanlaste Vikerkaare monumendi juurde, kuhu pääseb ainult mööda jõge (viis tundi).

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Page Lake Powell Resort hotell 4*

Edasi sõidame Las Vegasesse. Teel peatume Ameerika kuulsaimal Route 66 maanteel asuvas väikelinnas Seligman.

12. päev

ANTILOOBI KANJON – MOMUNENDIORG – NAVAJO
Hommikul külastame vapustavat Antiloobi (ülemist) kanjonit. Tuhandete aastasadade jooksul on kanjonid endale teed uuristanud pehmesse Navajo liivakivisse. Slot kanjonid on majesteetilikud kitsad läbipääsud. Nende kitsususte liivasel pinnal mahub just väike grupp inimesi läbi kõndima. Aeg-ajalt vilksatab päike läbi šahtide ülevalt alla.

Seejärel asume teele Monumendiorgu – paika, kus kõrguvad tumepunased mäed. Külastame pärastlõunal aukartustäratavat piirkonda, kus on filmitud arvukad vesternid. See 40 kilomeetrit pikk ja 25 kilomeetrit lai kõrbeväli on kaetud hiiglaslike monoliitsete liivakivistruktuuridega, mis oru kohal kõrgustesse ulatuvad. Teeme džiibituuri Navajo indiaanlastega ning kohtume Navajode omavalitsuse esindajatega, et kuulda, kuidas nad elavad USAs piirides ja Ameerika kodanikena omas Navajo riigis. Navajo riigis valitseb kuiv seadus!

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Navajode omavalitsuse territooriumil asuv Kayenta Hampton Inn hotell 3+*

13. päev

ANTILOOBI KANJON – MOMUNENDIORG – NAVAJO
Sõidame mööda maalilist Desert View Drive maanteed Suure kanjoni juurde. Teeme peatuse Desert View vahitorni juures, mis on ehitatud muistsete Puebloani vahitornide järgi. Vahitorni kaunistuseks on Hopi kunstniku Frank Kabotie seinamaalingud.

Külastame Suurt kanjonit – suursugust geoloogilist fenomeni. See on kindlasti meie reisi üks meeldejäävamaid hetki. Jalutame mööda kanjoni lõunakülge, et vaadelda üht kaunimat ja aukartustäratavamat maailmaimet. Suur kanjon on tekkinud miljonite aastate pikkuse tuule- ja vee-erosiooni tagajärjel. See on vormide, värvide ja müstiliste varjude lõputu avarus. Umbes üks miil kanjoniäärest allpool voolab Colorado jõgi.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Flagstaff Doubletree hotell 4*

14. päev

FLAGSTAFF – WALNUT KANJON – LAS VEGAS
Hommikul teeme lühikese jalutuskäigu Walnut kanjonis. Walnut kanjon on kitsas metsaga kaetud kanjon – siin on mitmed Sinagua indiaanlaste elamud otse kaljudel. Kanjon asub merepinnast 2200 meetri kõrgusel.

Edasi sõidame Las Vegasesse. Teel peatume Ameerika kuulsaimal Route 66 maanteel asuvas väikelinnas Seligmanis.

Pärastlõunal jõuame Las Vegasesse, maailma mängupealinna, mis sillerdab nagu miraaž keset kõrbe. Vaba aeg, avastamaks toretsevaid hotell-kasiinosid. Soovitame jalutada läbi kõigi läbi erinevate hotellide, kus asuvad uhked teemapargid. Las Vegases esinevad pidevalt ka Hollywoodi ja maailma poptähed, nende kontsertidele soovitame pileti juba enne ära osta – Albion saadab eelteate, kes reisi ajal esinevad.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Las Vegas Treasure Island hotell 4*

15. päev

LAS VEGAS
Vaba päev Las Vegases.

Toidukorrad: hommikusöök
Majutus: Las Vegas Treasure Island hotell 4*

16. päev

LAS VEGAS – LOS ANGELAS – HELSINGI
Vaba hommik Las Vegases. Pärastlõunal sõidame lennujaama ning võtame suuna kodu poole.

Lend AA2307 Las Vegas-Los Angeles 16.16-17.16
Lend AY002 Los Angeles-Helsingi 19.30-16.05, lennuaeg 10h ja 35min

Toidukorrad: hommikusöök

17. päev

HELSINGI – TALLINN
Saabume Helsingisse ja lendame edasi Tallinnasse.

Lend AY1017 Helsingi-Tallinn 17.25-17.55

REISI HIND: 5695€

Paketis sisaldub

  • kõik lennud ja lennujaamamaksud
  • majutus programmis märgitus hotellides
  • hommikusöögid
  • programmis märgitud ekskursioonid ja sissepääsud
  • transport vastavalt programmile
  • eestikeelne reisijuht

Lisatasu eest:

  • majutus üheses hotellitoas 1500 €
  • reisikindlustus
  • programmis vastavalt märgitud ekskursioonid

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu.

Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.


Berliinis hääletavatele eestlastele on üks tähtsamaid küsimusi topeltkodakondsus

Ilus stampvastus: kõik on oodatust paremini!

Kui uurin aga, kui palju valimas käinuid siis olnud on – kas kümme, kakskümmend või sada –, vastab reipa häälega naisterahvas pärast konsul Annika Luigaga konsulteerimist, et seda arvu konsulaat ajakirjanikule ei avalda. Selle info saamiseks tuleb Berliinist helistada Tallinna ja küsida see arv välisministeeriumi pressiosakonnalt, kes on selle arvu vastu juba huvi tundnud… .

Oodake, mis vastus? Et Berliinis olev Eesti ajakirjanik peaks helistama Tallinna ja uurima sealselt pressiosakonnalt, kes ise juba ka Berliini helistanud on?

Eesti välisteenistus – vähemalt Berliini näitel – on oma jäigalt asjaajamiselt ja bürokraatlikkuselt muutumas samalaadseks Euroopa Liidu välisteenistusega, kus samuti näiteks konkreetsele Washingtoni saadetud lihtsale jah/ei-tüüpi küsimusele vastamiseks palutakse võtta ühendust Brüsseliga, kust siis palutakse omakorda ametlikku kirjalikku järelepärimist jne.

Taolise bürokraatiaseina ees tunneb ajakirjanik end lihtsalt jõuetult. Ta soovis ju sel korral konsulaadist Berliinis vaid teada, kui palju eestlasi on seal valimispäeval hääletanud.

Ja ei helista Tallinna.

Ning tekib trotslik küsimus: miks selline bürokraatlik lähenemine riigis, kus meid tõesti nii vähe on? Millist riigisaladust meie konsulaat Berliinis varjab, et selle avaldamine tuleb Tallinnaga enne kooskõlastada? Kas valijaid tegelikult üldse ei olnudki, ehk varjatakse midagi?

Ent trots trotsiks bürokraatidega suhtlemisel. Neil salastatud valijaarvuga valimistel osalenud Eesti kodanike jaoks Berliinis on seekordsed valimised olulised, kuna on üks konkreetne teema, mis tõesti otse nende elu puudutab.

Topeltkodakondsus.

Berliinis neli aastat tegutsenud Eesti Kultuuriseltsi KAMA ja siinse Eesti kooli juht Aira Paschke on selles küsimuse üks eestkõnelejaid.

«See on jah südamelähedane teema,» ütleb ta.

Paschke sõnul on olnud juhtumeid, kui Eesti passi pikendama tulnu vastab ausalt ametniku küsimusele teise kodakondsuse kohta ja siis muutub edasine protsess väga keeruliseks.

Kui teine kodakondusus lihtsalt maha vaikida, siis uute dokumentide saamisega probleeme ei ole.

«Momendil valitsev olukord, kus Eesti põhiseadus ja kodakondsusseadus on omavahel vastuolus, tekitab järjest enam segadust. Passi pikendamine või sünnijärgse kodakondsuse säilitamine ka pärast teise kodakondsuse omamist või omandamist ei tohiks sõltuda teid teenindama sattunud ametniku isiklikust arvamusest,» märgib ta.

Mitmekultuurilise taustaga lapsi ei tohiks panna olukorda, kus nad peavad valima ema või isa poolt saadud sünnijärgse kodakondsuse vahel, leiab Paschke.

«Arusaadav, et elades alaliselt välisriigis, on soov ka selles riigis täita oma kodanikukohustust ja valida. Eeldus on aga selle riigi kodakondsuse omamine. Seega on mõistetav, et paljud sünnijärgsed eestlased on Eesti kodakondsuse kõrvale võtnud ka teise kodakondsuse.»

Paschke leiab, et see on ju – peaks olema – sügavalt Eesti huvides, et riik välismaal elavatele eestlastele selga ei pööraks, vaid topeltkodakondsuse seadustaks, nagu seda on teinud näiteks Läti.

«Nii säilib tõenäosus, et inimesed pöörduvad tagasi Eestisse või välismaal sündinud eestlased seovad oma tuleviku Eestiga,» ütleb ta. «Meid on vähe ja me kõik oleme omamoodi Eesti saadikud maailmas.»

Loe edasi: https://poliitika.postimees.ee/6525258/berliinis-haaletavatele-eestlastele-on-uks-tahtsamaid-kusimusi-topeltkodakondsus?_ga=2.157268152.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


Neeme Raud. Siin 2019-02-16

Leia podcast Kuku raadio lehelt:

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-02-16/


Tundmatu maa: Soome noored ei tea, mida Eestis teha

Soomlastele Eesti uudiseid vahendav Tallinnas elav ajakirjanik Thea Ekholm rääkis, et eestlased on põhjanaabrid unarusse jätnud, mistõttu langeb ka sealt siia reisivate inimeste arv. «Eesti ju ei turunda ennast Soomes enam reisisihtkohana. Juba mitu aastat,» ütles Ekholm.​

​See on fakt, et Eestit külastavate soomlaste arv on vähenenud.

Ma ei eitagi seda. Kuigi erinevad statistilised ülevaated räägivad eri keelt. Minu arvates on mitu põhjust. Esiteks, eakamad inimesed, kes on Eestis aastaid käinud, on vanemaks saanud ja nad ei reisi üldse enam nii sageli. Noorematel soomlastel ei ole aga harjumust Eestisse tulla. Neile tuleb anda esmalt põhjus, miks nad peaksid siia tulema. Ma arvan, et noorte jaoks ei ole Eesti hinnatase kõige tähtsam. Noored on huvitatud ja valmis maksma uute kogemuste eest.

Loe edasi: https://majandus24.postimees.ee/6522733/tundmatu-maa-soome-noored-ei-tea-mida-eestis-teha?_ga=2.60792494.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877

 


NEW YORK | 26 OKT - 2 NOV, 2019

NEEME RAUAGA NEW YORKI

26. oktoober – 2. november 2019
Grupis 16 reisijat / välja müüdud
Reisijuht: Neeme Raud
BRONEERI OOTELEHELE

Neeme Raud soovib teile New Yorki näidata nagu oma sõpradele. Neeme Raud kutsub teid avastama New Yorki, kus ta elas ja töötas ligi 20 aastat ajakirjanikuna – esmalt „Ameerika Hääle“ ja siis Eesti Rahvusringhäälingu korrespondendina. Neeme on lõpetanud ka kaks New Yorgi ülikooli – esmalt New Yorgi Ülikooli, kust ta sai summa cum laude bakalaureuse kraadi ja seejärel Columbia Ülikooli magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes. Reisil tahame New Yorki tundma saada nagu newyorklased seda teevad – enamasti jalgsi linnamatku tehes. Märksõnad on Vabadussammas, Wall Street, New Yorgi börs, uus Maailmakaubanduskeskus, Greenwich Village, Hiinalinn, Väike Itaalia, Empire State Building, Broadway, Times Square, Central Park, Harlem, Brooklyn, ja ka New Yorgi Eesti maja ning nõukogude nostalgiline Brighton Beach – venelaste linnaosa. New York on linn, kus sinust möödub kogu maailm oma värvikuses ja seda kirevust sinna otsima lähmegi. Aga see on ka linn, millest valmis kunagi Vikerraadio saatesari „Unetu linn“ – ta tõesti ei maga, miski on lahti ja miskit toimub kogu ööpäev. Nii et ees ootab reis ühes maailma tõelises tulipunktis.

Neeme Raud tutvustab New Yorki igal reisipäeval. Neid kohti, mida näidata, muuseume kus käia, nurgataguseid mida avastada, on tõesti palju! Hommikusöögi võimalusi on hotelli ümbruses väga palju. Sellel reisil anname võimaluse kogeda neid erinevaid võimalusi, mida Manhattan pakub. Lõuna- ja õhtusöögikohad pakub välja Neeme. New Yorgis on palju maailmakuulsaid muuseume, näituseid, kontserte. Selleks kõigeks avaneb nüüd võimalus! Käime hästi palju jalgsi. Aga samas on ka ühistranspordikaart meil hinna sees.

See reis ei ole New Yorgi tuur tavamõttes – et siirdume bussiga paigast paika ja reisijuht esitab lugematul hulgal arve, kuupäevi jne. Neeme lemmikkohtadesse liigume metrooga ja jala ning jalutame iga päev kilomeetreid. See peaks kõigile meeldima, sest Eestis selliseid jalutuskäike eriti teha ei saa ja New Yorgis ei märka distantsi, kuna ümberringi on pidevalt midagi vaadata – linn elab oma vilgast elu.

See reis ei ole New Yorgi tuur tavamõttes - et siirdume bussiga paigast paika ja reisijuht esitab lugematul hulgal arve, kuupäevi jne.

— Neeme Raud

1. päev

TALLINN-NEW YORK
Lend AY1014 Tallinn-Helsingi 11.10-11.40
Lend AY005 Helsingi-New York 12.45-14.40

Sõit lennujaamast Manhattanile Park Central Hotelli linnatransporti kasutades, et saada kohe newyorklase tunnet. Lennujaama terminalist AIRTRAINiga metroosse ja siis 40 minutit Manhattanile.

Õhtul koguneme hotelli fuajees ja teeme lühikese jalutuskäigu ümbruskonnas, praktiline info – näiteks kus hommikust süüa (võimalusi hotelli ümbruskonnas on kümneid).

Õhtusöök omal käel. Kes soovib pisut veel uidata, siis hotelli vahetus naabruses on Rockefelleri keskus ja ka nüüdse USA riigipea Donald Trumpi kodumaja Trump Tower, mis on ka saanud kohaks, mille ees pilte tehakse. Ja muidugi tasub esimest tutvust teha New Yorgi ja maailma ühe öösiti enamvalgustatud paiga Times Square’iga.

Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*, mis asub 7. avenüül – Central Pargi ja Times Square’i vahel

2. päev

NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kes soovib päeva väga sportlikult alustada, võib mõelda hommikujooksule – käimisele Central Pargis. Ring ümber pargi on 10 kilomeetrit, aga teha saab muidugi ka väiksemaid tiire. Reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni on park liikluseks suletud, ainult rahva päralt! Et meil on jala käimist reisi ajal palju, siis ennast hommikul liialt väsitada muidugi ei tasuks, kuigi hommikujooks, koos sadade new yorklastega, kes seda teevad, annab hea süsti kogu päevaks.

Koguneme hotelli fuajees. Alustame väikese jalgsimatkaga üle Times Square’i – ja see ei ole “Aja väljak” nagu osa eestlasi on tõlkinud, vaid saanud oma nime seal asunud „New York Timesi“ toimetuse järgi. Päeval on Times Square igavalt hall, elama puhkeb ta pimeduse saabudes, kui süttivad sajad reklaamid. Meie liigume sealt edasi 34. tänavale ja vaatame kõigepealt Manhattanile nii-öelda katuselt – kuulsa Empire State Buildingu vaateplatvormilt. Pilet Empire State Buildingusse on umbes 30 dollarit; kui juhtub, et piletijärjekord EBS hoones on hiigelpikk, siis vaatame sealt ehk vaadet öisele Manhattanile. New Yorgile kõrgelt vaadates seletame lahti Manhattani tänavate võrgu „malelaua“ printsiibi ja linna ning tänavate jagunemise ida- ja lääne-poolseteks.

Edasi ostame metroopiletid – 7-päevane pilet, mis lubab piiramatul arvul sõite, on 32 dollarit (ühe sõidu pilet on 2.75) – ja sõidame all-linna, Manhattani saare lõunatippu, kust linna ajalugu algas. Teeme ringsõidu State Islandi Ferry’ga (praamiga). Näeme ära Vabadussamba ja muidugi võimsad linna panoraamid. Tagasi Mahattanile jõudes siirdume Wall Street’ile, maailma finantssüdamesse. Börsile küll ei pääse, aga näeme börsihoonet ja ka kuulsat börsipulli skulptuuri. Edasi lühike jalutuskäik uude Maailmakaubanduskeskusesse, 11.09.2001 terroriohvrite (neid oli ligi 3000) memoriaali vaatamine – seal endiste kaksiktornide asukohtades sügavikku langev vesi on võimas. Arhitekt Santiago Calatrava uus transpordi-luksuskaubanduse keskus “Ground Zeros” on üks Manhattani uusimaid arhitektuuriimesid. Edasi Hiinalinna ja selle keskel olevasse Väikesse Itaaliasse (Little Italy), kus sööme taskukohast lõunat – kas siis Hiina (Aasia) või Itaalia toidukohas, valime kohapeal.

Pärastlõunal vabad valikud.

Õhtusöök omal käel. Einestamiseks on tuhandeid võimalusi. Keskmiselt võiks ühele einele kuluda ca 20-30 dollarit.

Kes soovib, võib siirduda juba Times Square’il asuvasse Broadway poolehinnakassasse ja õhtuks teatripileti osta (pool hinda tähendab umbes 80 dollarit)

Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*

3. päev

NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kogunemine hotelli fuajees. Sõidame metrooga 125. tänavale, kuulsa mustanahaliste linnaosa Harlemi peatänavale. Harlemist – ärge kartke, seal on ohutu. Matkame Columbia ülikoolilinnakusse (Neeme Raud on selle kooli lõpetanud). Vaatame maailma üht suurimat gooti-stiilis rajatist St. Johni katedraali. Jalutame mööda Broadwayd Upper West Side linnaosas – see on New Yorgi nii-öelda Pariisi järgi tehtud bulvari-rajoon. Põikame 72. tänaval korraks ka Central Parki, et käia ära Yoko Ono poolt abikaasa John Lennoni mälestuseks rajatud „Maasikavälul.“ Just seal pargi ja 72. tänava nurgal, oma kodumaja ees Lennon 1980. aastal tapeti. Jalutame ka mõnel kõrvaltänaval, mille townhouse’id on paljudele kindlasti filmidest tuttavad. Vaatame ära New Yorgi kõrgkultuurikeskuse Lincoln Centeri, kus asuvad Metropolitan Opera, NY ballett ja filharmoonia.

Lõuna mõnes kohalikus restoranis.

Pärastlõunal vabad valikud.

NÄPUNÄITEID:

  • Alates kella 16st on Moodsa Kunsti Muuseum, mis asub praktiliselt meie hotelli kõrval – tasuta www.moma.org
  • Keda huvitab, siis teeme õhtusöögi New Yorgi Eesti majas. Reede õhtu on tavaliselt aeg, kui kohalikud eestlased seal käivad, näiteks Pärast Moodsa Kunsti muuseumi külastamist. Sinna saame söögi ette tellida www.estonianhousenewyork.com

Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*

Reisil tahame New Yorki tundma saada nagu newyorklased seda teevad – enamasti jalgsi linnamatku tehes.

4. päev

NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kogunemine hotelli fuajees. Sõidame metrooga 34. tänavale ja teeme jalutuskäigu New Yorgi viimaste aastate üheks „kuumemaks“ kohaks saanud endisele raudtee sillale rajatud High Line’i pargis (www.thehighline.org) ja selle naabrusesse kerkivas täiesti uues pilvelõhkujate rajoonis Hudson Yards. Kogu piirkond meenutab natuke ulmefilmi, sest veel 5-6 aastat tagasi oli see praktiliselt tühermaa-suur rongidepoo. Jalutame mööda High Line’i Greenwich Village’isse ja vaatame selle kuulsa naabruskonna ja ta legendid üle. Nädalavahetus on aeg, kui paljud linlased just Village’isse jalutama tulevad, neile kenadele tänavatele. Village’is on tore valida endale mõni restoran, kus ka lõunat süüa.

NÄPUNÄITEID:

  • Kuulus Guggenheimi muuseum on laupäeva õhtul tasuta www.guggenheim.org
  • Tasuta on ka samas kõrval asuv väga hea juudi-kunsti muuseum thejewishmuseum.org
  • Samas kandis – mida nimetataksegi „muuseumide miiliks“ – asub ka hiiglaslik Metropolitan Museum www.metmuseum.org, kus saab õhtu veeta – muuseum on laupäeviti avatud kuni kella 21ni. Ja seal ei ole ametlikult tegelikult kehtestatud pileti hinda, kuigi soovitatakse 25 dollarit maksta, aga võib maksta ka näiteks 5 dollarit ja ikka lastakse sisse (aga sellest lähemalt kohapeal). Seal samas on ka muljetavaldav Austria kunsti eramuuseum (kollektsioonis Klimpt, Schiele ja teised) www.neuegalerie.org
  • Alates kella 15st võib Broadway’le osta Times Square’il asuvast kassast poole hinnaga pileteid
  • Õhtul võib minna näiteks mõnda džassiklubisse – üks kuulsamaid džässisaale asub meie hotelli naabruses TimeWarneri keskuses

Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*

5. päev

NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Kogunemine hotelli fuajees. Siiirdume naabruses asuvasse Rockefelleri keskusesse, mille ees Viiendal Avenüül toimub Lihavõttepäeva lõuna ajal fantaasiarikas „kübarate“ paraad, mis tegelikult linlastele väga meeldiv ringijalutamine – uhkete peakatetega muidugi – kella 10st kuni 16ni liikluseks suletud Viiendal avenüül. Ja kübarad seal on tõesti ekstravagantsed. Viiendalt avenüült siirdume Park Avenüüle, mille lillepeenrad on kümnete kvartalite ulatuses täis kevadlilli. Edasi jalutame Ida-jõe (East Riveri) äärde ja teeme väikese õhureisi „õhutaksoga“ naabruses olevale Roosevelti saarele.

Ülejäänud pühapäev on vaba. Et New Yorgi poed on ka pühapäeviti avatud, võib ostelda. Kindlasti tasuks süüa mõnus lihavõtte-brunch, mida sel päeval paljudes restoranides pakutakse.

Õhtusöök omal käel.

Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*

6. päev

NEW YORK
Hommikusöök omal käel. Koguneme hotelli fuajees kell 10. Tänase päeva üks märksõna on poliitika. Käime ära ÜRO peakorteris, mille postkontorist saab saata kodustele ainulaadse ÜRO templiga kaardi. Edasi metroosõit Grand Central Terminalist suurepärase kiirrongiga (kaks peatust) kuulsa Brooklyni silla juurde ja sammume üle selle Brooklyni linnaosassa, mis on praegu ülikuum koht elamiseks. Jõeäärsed vaated Manhattanile. Edasi siirdume Brooklyni lõunatipus olevasse venelaste linnaossa Brighton Beachile, „Väikesesse Odessasse.“ Lisaks endisaegsele nostalgia-laksule saab seal teha ka kena jalutuskäigu ookeani ääres. Ja vaadata USA ajaloolisemat ja kuulsamat lõbustusparki Coney Islandil.

Manhattanile tagasi jõudes siirdume East Village’isse – vaatame, mida kujutab endast see kunagi hispsterite, punkarite ja boheemlaste linnaosa. Jalutame läbi trendika SoHo (Londoni Sohoga ei ole sel nimel midagi pistmist, nimi tuleb – nagu pragmaatilises New Yorgis paljud nimed – sellest, et see linnaosa jääb lõunapoole Houstoni tänavat – South of Houston, SoHo). Siirdume Washingtoni väljaku parki, kus asub New Yorgi Triumfikäär, kuulsa Viienda Avenüü alguses. Lõpetame linlaste jaoks armastatud park-väljakul, Unioni väljakul.

Pärastlõuna vaba.

Kui on huvi võime teha viimase õhtusöögi koos – näiteks Korea restoranis või mõnes hotelli lähistel asuvas Mehhiko restoranis. Kui on huvi, peab kohad ette kinni panema.

Majutus: Manhattan Park Central New York hotell 4*

Neeme Raud soovib teile New Yorki näidata nagu oma sõpradele.

7. päev

NEW YORK – HELSINGI
Hommikusöök omal käel. Vaba aeg veel viimase New Yorgi „õhu“ hingamiseks ning soovi korral ka ostlemiseks.

Lõuna omal käel. Seejärel ärasõit hotellist lennujaama – varume selleks piisavalt aega, et mitte sattuda õhtuse tipptunni keskele, mil metrood küll liiguvad suuremate tõketeta, aga on rahvast täis.

Lend AY006 New York-Helsingi 19.05-10.10+1

8. päev

HELSINGI – TALLINN
Lend AY1015 Helsingi-Tallinn 11.55-12.25

REISI HIND: 1975€

Paketis sisaldub

  • lennupiletid (Finnair)
  • majutus Manhattanil 4* hotellis, kahesed toad (ilma hommikusöögita)
  • transport lennujaam-hotell-lennujaam
  • nädalane metroopilet
  • reisiprogramm Neeme Raua juhtimisel

Lisatasu eest:

  • tasuliste muuseumide külastused, eeldatav kulu ca 200 dollarit
  • soovi korral majutus üheses hotellitoas 550 eurot
  • reisikindlustus

Reisiprogramm

Reisikorraldajana anname endast parima, et reis toimuks täpselt nii nagu lubatud. Samas jätame endale õiguse teha reisiprogrammis muudatusi ja muuta majutuskohti (kindlustades seejuures võimalikult ligilähedase või parema standardi). Teeme seda juhul, kui see on meist sõltumatutel põhjustel vajalik või vältimatu.

Meie programmi läbiviimine sõltub tihti ka kohalikest oludest, nagu liiklusummikud, ootamatu ilmamuutus jne. Reisijuhil on õigus teha programmis muudatusi, näiteks asendades ühe külastusobjekti teisega.


USAs käib presidendikampaania pikk ja selgusetu avamäng

  • 2020. aasta USA presidendivalimiste eelmäng on alanud.
  • USA demokraatidel pole aga seni usutavat kandidaati, kes võiks Trumpi võita.
  • Trumpi seljatagune on muutumas üha hõredamaks, kuid kampaania rahakott paksemaks
  • Ametisoleva presidendina on Donald Trumpil järgmistel valimistel niikuinii eelis, kuid seni on läinud tal konkurentidest paremini ka kampaaniaraha kogumine.

Kui võrrelda USA presidendivalimisi ja kõike sellele eelnevat poliitilise teatriga, on kahtlemata tegemist kõige suurejoonelisema lavavormi – ooperiga.

Loe edasi: https://www.postimees.ee/6520071/usas-kaib-presidendikampaania-pikk-ja-selgusetu-avamang


Neeme Raud. Siin 2019-02-09

Leia podcast Kuku raadio lehelt:

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-02-09/


Raud: vanus tõesti enam ei loe!

Mu kõrval istuv lätlanna nuuksus liigutusest. «Meie rahvuslik aare,» sosistas ta.

Olin sel nädalal Riias Raimonds Paulsi kontserdil, ühel neist paljudest, mis Pauls sel talvel Läti pealinnas annab ja mille piletid on praegu linna kuumim kaup.

Pauls oli laval koos noore solisti Daumants Kalninši ja teiste nooremate muusikutega ja oli just selline, nagu teda nägema oleme harjunud: klaveri taga, huuled pisut pruntis, selgelt oma kohati improvisatsioonina tunduvat mängu nautimas.

Meeleolukas oli see ligi kolmetunnine ülesastumine. Selle elujaatus tuli kaasa ka Riia valges lumesajus hilisõhtusse, kus eriti andis sooja andis mõte, et aktiivne elu ja karjäär ei pea lõppema ega lõpe tänapäeval enam 60-, 70- ega isegi 80-aastaselt. Pauls on 83 ja see ei olnud kontsert, millega märgiti ta kõrget iga, vaid muusiku üsna tavapärane ülesastumine, mille, tõsi, ta vanus kuulajaile silmanähtavalt eriliseks muutis.

Mõtlesin täpselt samamoodi, et passi on kirjutatud vaid mingisugused numbrid, kuid kes neid enam vaatama peab, kui ajasin mõne nädala ees Eesti Draamateatri lava taga juttu Ita Everiga. Järjekordne «Ivanovi» etendus käis ja Ever ootas oma järgmist lavale minekut.

Eakas daam – või mis daam: Ever oli Avdotja Nazarovna maani kleidis ja kuningannalik! – oli ilmselgelt heas tujus, tegi nalja, rahustas meid nooremaid, et tema küll kunagi kulissitaguseid jutte ajama jäädes lavale hiljaks ei jää, ning rääkis oma uuest tööst, mis jälle suure tekstiraamatu päheõppimist nõuab. Meie teatrilegend on 87-aastane.

Samasse vanus-kohe-üldse-ei-loe-ritta võib panna muidugi ka Kihnu Virve, kes sel nädalal 91. sünnipäeva tähistas.

Meie folklegend andis seega silmad ette USA kantrilegendile Loretta Lynnile, kes neli aastat nooremana andis eelmisel aastal välja uue ja kohe hitiks saanud albumi, kus laulab, et «aeg ei ole veel minna».

Jane Fonda (81) lükkas mulluses filmis «Raamatuklubi» pikalt tagasi Don Johnsoni (69) lähenemiskatseid, lõpuks küll don Juani kirele järele andes. Ja muidu üsna energiavaene film «Mamma Mia 2» läks tõeliselt käima alles lõpus, kui helikopteriga saabus kohale 72-aastane Cher.

Maailm on muutunud ja väita, et «geriaatrilisemaks», oleks neile värvikatele eakatele mõeldes sisuliselt küll õige, kuid see sõna kõlab kuidagi väga valesti, ei saa ega sobi ju kellegi kohta neist tarmukatest kõrgeealistest kasutada sõna «vanur».

Ning mis huvitav: eriti säravaid sädemeid pilluvad just eakad daamid või prouad – kumba sõna valida? –, mis on ju igati loogiline sest naised elavadki meestest üldjoontes kauem.

Ent seni on olnud just vanemad naised need, keda aktiivsest elust on tõrjutud. 60-70-aastased meesjuhid ei ole olnud ega ole ka praegu sugugi haruldased. Küll aga naised tipprollides. Ning mitte ainult tööturul.

Siinkohal tuleb mulle meelde videoküsitlus klipi jaoks, millega soovisime rõhutada, kui väär on meie Eesti tööturul kahjuks levinud stereotüüpne arvamus, et naistöötajad on vanad ehk isegi juba 30-aastaselt (jah, on ka nii arvajaid, kuulsin seda ise!)

Kuid enamik neist, kellega selles videos räägin, tunnistas, et tegelikult ei oska nad öelda, kust on tööandjad selle võtnud, et just naistel saabub «parim enne»-vanus eriti kiiresti.

Vaatasin hiljuti Londonis BBCd, kus mitmed selgelt üle 60-aastased naissaatejuhid Brexitit lahkasid, ning ma usaldasin neid ja nende madalal toonil räägitud elukogenud juttu hoopis enam kui mõne nende printsessivälimuse ja kõrge häälega kolleegi «ma tean juba ka»-hinnanguid toimuvale.

CNNi kauaaegne peaväliskorrespondent Christiane Amanpour (61) märkis, et talle üldse ei meeldinud esmalt, kui ta uue Ameerika avalik-õiguslikus telekanalis PBS alanud saate tutvustuses rõhutati ka tema vanust. «Kuid siis mõtlesin, et ei, see on lahe! Olen 60 ja terve uus peatükk mu elus alles avaneb.»

Jah, meil on teleekraanil särav Reet Linna ja raadiouudistes niisama särav Mall Mälberg – aga kes veel? Ekraan ja eeter võiksid ju peegeldada seda, et nüüd elatakse ja töötataksegi kaugem, ning anda teistele eluvaldkondadele eeskuju, kas pole?

Tundub, et on aeg oma stereotüüpses mõtlemises vanusest, vanaks jäämisest, eakate sõna otseses mõttes kusagile eest ära saatmisest, olulisi korrektiive teha. Eriti naisest rääkides. Eesti rahvastikuprognoos, milles märgitakse, et 65-aastaste ja vanemate inimeste osatähtsus järgmisel kümnendil kasvab, ei erine teiste arenenud riikide trendist.

Statistikaameti teatel oli 2017. aastal meeste oodatav eluiga Eestis 73,7 ja naistel 82,3 aastat; viimase kümne aastaga on meeste oodatav eluiga pikenenud kuue ja naistel 3,5 aasta võrra, mistõttu on vähenenud meeste ja naiste keskmise eluea vahe.

USAs pole vastavad näitajad ülidramaatiliselt erinevad: meeste iga 76,1 ja naistel 81,1 (eestlannad elavad kauem!).

Ei leidnud küll statistikat Eesti eakate tööhõive kohta, kuid Ühendriikides töötab praegu ligi kolmandik 65–69-aastatest naisest, mida on tublisti enam kui 1980. aastatel, mil neid oli 15 protsenti.

Ja kuigi paljusid sunnib tööl käima karm majanduslik reaalsus – muidu ei ei elaks lihtsalt ära –, on Ameerikas märgatud,et tööl käivad edasi sageli just need vanemad inimesed, kel on kõrgem haridus ja ka sääste, mis lubaksid tegelikult pensionipõlve pidada.

Üks põhjus, miks see nii on, on haritumate soov pikemalt oma päevadele selgemat mõtet anda, aga ka fakt, et vaesematel inimestel on sageli rohkem terviseprobleeme.

Ent statistika statistikaks. Tänapäeva eakad nii Eestis kui ka USAs mõtestavad meie kõigi silme all ümber seda, mida tähendab olla kõrgemas vanuses inimene.

Ning eriti oluline on see (Ameerika sotsiaalteadlaste hinnangul) just naiste puhul, keda seni on lükatud aktiivsest elust kõrvale meestest tunduvalt varem. Kuid mitte enam.

Loe edasi: https://arvamus.postimees.ee/6513963/raud-vanus-toesti-enam-ei-loe?_ga=2.191230121.2054899453.1552152141-1598748621.1549896877


Neeme Raud. Siin 2019-02-02

Leia podcast Kuku raadio lehelt:

http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-02-02/