Neeme Raud. Siin 2019-06-29

Globaalbriifing nädala teemadest.

Juttu oli e-residentsuse hetkeseisust, elukestvast õppimisestja seda hõlbustavast haridustehnoloogiast mindfullnessi toomisest Riigikokku ja juttudest, et globaliseerumisajastu on läbi saamas.  Ja Stonewall 50 muusikavalik.

Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-06-29/


Neeme Raud: suveöö viirastused

Mulle on saanud omamoodi jaanipäevatraditsiooniks hüpe Berliini. Linna, kus elu ei peatu ja mis mind teistest enam kõnetab – iga kvartal annab põhjust peatuda ja mõelda, kuidas ehk just seal etendus oma koletus ilus eelmise sajandi Euroopa ajalugu.

Jaaniõhtul jalutasin Tiergarteni pargis ja mõtlesin, mis võiks sel aasta ilmselt ühel imelisemal ja pöörasemal ööl, kui kodus Eestis vaadatakse lõkkesse ja otsitakse öövines sõnajalaõit, viirastuda mulle Beliinis.

Ja korraga nägingi viirastust. Mina ise viirastusin endale.

Kui mul, vaatajal, oli sel hetkel väga hea olla, oli mingi suur rahu hinges, mulle meeldis see koht, kus ma elus olin, ja keha, milles olin, siis viirastus oli eemaletõukav: vananev keskealine mees pidevas ärevuses ja hirmus, et ehk jääb mõni uudis mõnes eetrivormis rääkimata, mees, kes vihkas maapealset mõttetuna tunduma hakanud eksistentsi ja üle kõige ikkagi iseennast. Selliseks tondiks, kelle seest tuligi välja pääseda, kelle eest põgeneda, enne kui tuleb lõpp, olingi ma saanud.

Nüüd vaatas see “mina” mulle sealt puude vahelt vastu aga juba üsna võõrana.

Ja hajuski siis öhe. Enam teda ei olnud.

Ent kummituslikke pilte tuli öises Berliini pargis veel: mina pioneerina Tiergarteni lähedal jõllitamas Brandenburgi värava tagant esimest korda elus unistuslikku läänt; siis aastaid hiljem auk müüris, mille kaudu sain lõpuks idast läände astuda; siis see nõiduslikult ideaalsena paistnud elu, mis teisel pool avanes – kus kõike oli saada, kõik oli lubatud (kui raha oli), inimesed olid õnnelikud. Nii tundus.

Loe edasi Postimehest: https://sobranna.postimees.ee/6717900/neeme-raud-suveoo-viirastused?_ga=2.265103111.982169648.1561965691-1417205405.1560856299


Puustusmaa on alati Eesti lipu all

Shanghai rahvusvahelisel filmifestivalil toimus 17. juunil Andres Puustusmaa uue filmi «Kohtunik» maailmaesilinastus.

«Me ausalt öelda unustasime ära, et sinna taotluse saatsime,» rääkis Puustusmaa Moskvas Postimehele...

Loe edasi Postimehest: https://kultuur.postimees.ee/6714660/puustusmaa-on-alati-eesti-lipu-all?_ga=2.265103111.982169648.1561965691-1417205405.1560856299


Neeme Raud. Siin 2019-06-22

Globaalbriifing nädala teemadest.

Eesti ja Suurbritannia Brexiti ajal. Vene voimekad kuberkurjategijad. Fotografiska Tallinnas. Kaupo Kikkas “the last man” Metsikus Laanes.

Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-06-22/


Tagasivalimiskampaaniat alustanud Trump tahab kahtlejatelt relvad võtta

  • Donald Trump alustas ametlikult tagasivalimiskampaaniat.
  • Järgmised presidendivalimised toimuvad 2020. aastal.
  • Trumpi siht on saada rahvalt enim hääli, et kinnitada oma legitiimsust.
  • Demokraatidest rivaalidel puudub Trumpi rahva mobiliseerimise anne.

Kui New Yorgi kinnisvaramagnaat Donald Trump neli aastat tagasi, juunis 2015 oma Manhattani pilvelõhkuja Trump Toweri eskalaatoril teda fuajees oodanud toetajate ja ajakirjanike ette laskus ning teatas, et on otsustanud Ühendriikide presidendiks kandideerida, võtsid paljud Ameerikas ja maailmas seda kui pidevas tähelepanuvajaduses reality-TV staari järjekordset katset eetriaega ja leheruumi saada.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6710758/tagasivalimiskampaaniat-alustanud-trump-tahab-kahtlejatelt-relvad-votta


Galerii: Eesti korraldas Londonis suure suvepeo

Briti pealinna suveürituste kalender on nagu ikka kirev. Just sel nädalal käivad ASCOTi kuninglikud hobustevõiduajamised, on näituste avamised, aiavastuvõtud. Eesti palus enam kui poolel tuhandel londonlasel panna kolmapäeva 19. juuni õhtu kinni Eesti Vabariigi 101. aastapäeva märkimiseks. Ning mitte saatkonnas, vaid suurejooneline üritus korraldati suureks publiku magnetiks saanud Londoni Disanimuuseumis.

Eesti suursaadik Tiina Intelmann ütles Postimehele, et on kujunenud tavaks, et Eesti saatkond korraldab reeglina aastas ühe suurema Eesti omariiklusele pühendatud vastuvõtu kas veebruaris või suve hakul.

Seekord otsustatati oma lugu rääkida ja Eesti iseseisvust tähistada Võidupüha eel. Ja valiti koht, mis oleks ise juba tulemist väärt – ja mullu Euoopa Aasta Muuseumi tiitli pälvinud Disianimuuseum seda on – ja kuhu saaks kutsuda ka rohkem inimesi, kui saatkonna saal seda mahutaks.

«Juunikuu on brittide jaoks tavapäraselt pidustuste aeg, siis tähistatakse näiteks ka kuninganna Elizabeth II ametlikku sünnipäeva,» ütles suursaadik. «Suvine vastuvõtt on alati meeleolukam ja rahvarohkem – soovisime oma vastuvõtule kutsuda võimalikult palju Eestiga inimesi ning leidsime, et just juuni on selleks parim aeg.»

Suvepeoga taheti rõhutada sedagi, et vaatamata BREXITit jätkuvalt ümbritsevale segadusele, Eesti ja Ühendkuningriigi koostöö kestab ja jätkub paljudes valdkondades.

«Eks tuju ei ole siin Suurbritannias just kõige parem olnud viimastel aastatel, Brexit varjutab paljusid asju. Aga meie kahepoolsed suhted Suurbritanniaga on äärmiselt head, muidugi kaitsekoostöö, aga ka kõik muud koostöö aspektid,» ütles Intelmann.

Suvepeol rõhutati konkreetselt Eesti ja Ühendkuningriigi ärisuhteid. Aga kutsutud olid ka paljud Eesti e-residendid, kes – nagu Eesti diplomaadid märkisid – on konsulaadist saanud kätte küll oma ID-kaardid, kuid kellega edasisi suhteid pole arendatud.

Eesti saatkond Londonis korraldas suvepeo Disainimuuseumis koos Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega, mille erinevad klastrid said seal ka võimaluse oma tegevust tutvustada ja Eestit reklaamida nii äri- kui ka puhkusekohana.

Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6711693/galerii-eesti-korraldas-londonis-suure-suvepeo


Andres Kask: Eesti ettevõtjad soovivad end jätkuvalt maailmas tutvustada, Dubai EXPO annab selleks võimsa platvormi

«Eesti ettevõtjad on (EXPOst) väga huvitatud,» rääkis Kuku raadio saatele «Neeme Raud. Siin» EXPO meeskonna juht Andres Kask.

«Sel korral oligi maailmanäitusele minek initsieeritud ettevõtjate huvist. Kuus ettevõtlus-organisatsiooni tegid riigile ettepaneku minna maailmanäitusele, kus osalevad ikkagi ju riigid, kes saavad pileti sinna lunastada või jätta lunastamata.»

Pisut üle kahe kuu on nüüdseks tegutsenud ettevõtjate ja riigi koostöös loodud sihtasutus, mis maailmanäitusel osalemist korraldab. Seni kaalutakse veel kontseptsiooni ja sõnumit, millega Eesti Dubaisse läheb.

Kask märgib, et Eesti kõige kõlavam sõnum on olnud viimastel aastatel mõistagi kõik ITd puudutav ja sellest on raske ka EXPOt silmas pidades palju eemalduda.

«See lugu käib meie ees ja kohtumistel teiste riikidega, kus oleme arutanud EXPO-l osalemist, öeldakse meile ka kohe, et teil on ju see IT, küllap te sellega tulete,» ütleb ta. Kuid IT ei peaks olema ainus Eesti lugu, mida rääkida. On ju teisigi valdkondi. Ning IT on tegelikult ju vahend, millega sõnumeid edastada, mitte asi omaette.

«Eestis on väga palju ettevõtteid, kes kasutavad IT-maailma selleks, et luua lisaväärtust. Näiteks Eesti disaini ettevõtted, kellest võib-olla avalikkus täna palju ei teagi, kuid kes on start-up'i seisust juba välja arenenud ja müüvad täitsa edukalt oma tooteid üle maailma,» rääkis Kask. «Selliseid firmasid me otsimegi – huvitavaid projekte, mis eristuvad teistest maailmas. Ja püüamegi neid integreerida oma ekspositsiooni.»

Intervjuud Andres Kasega Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin» saab kuulata SIIT.

Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6710720/andres-kask-eesti-ettevotjad-soovivad-end-jatkuvalt-maailmas-tutvustada-dubai-expo-annab-selleks-voimsa-platvormi


Kulle Raig: soomlaste kollektiivne punahullus

  • Suur sõprus Soome ja Nõukogude Liidu vahel tekkis pärast Jätkusõja lõppu
  • Jätkusõja lõpetanud rahuleping kahe riigi vahel kirjutati alla septembris 1944
  • 1945. aasta jaanuaris oli Punaarmee enam kui 200 liikmeline koor Helsinkis
  • Sama aasta sügisel läks Soome ametlik delegatsioon juba Moskvasse

«See tähendas, et verivaenlasest pidi väga järsku saama suuri sõber ja selle nimel hakati siis tööd tegema kõikides võimalikes vormides,» rääkis Kulle Raig KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin.»

«Aga võime ju ette kujutada, missugune trauma see oli Soome ühiskonnale. See oli  traagiline, mis toimus.»

Värvikalt kirjeldab uue sõpruse tekkimist ja tagamaid Soome ajakirjaniku Leena Sharma raamat «Vankumatu sõprus,» mille Kulle Raig otsustas ka eesti keeles välja anda.

Suur sõprus Soome ja Nõukogude Liidu vahel tekkis pärast Jätkusõja lõppu ülikiiresti. Rahuleping NSV Liidu ja Soome vahel kirjutati alla septembris 1944 ja juba 1945. aasta jaanuaris oli Punaarmee ligi 200-liikmeline koor Helsingis  kontserte andmas. Sama aasta sügisel läks Soome ametlik delegatsioon Moskvasse, kus see Kremlis kõige kõrgemal tasemel vastu võeti, kohtuti ka Stalini endaga.

Võib väita, et Soome jaoks oli sedasorti sõprus pragmaatiline ja teadlik valik millele alternatiivi ei nähtud, kui sooviti iseseisva riigina jätkata. Ent see tähendas 40. aastate teisel poolel ka uue olukorra tekitamist: kommunistid tulid vangist välja, punavaadetega Hella Woulijoki, rahvuselt eestlanna, sai YLE juhiks, sõlmiti vastastikune koostöö- ja abistamisleping. 1948. aastal lisati Soome kriminaalkoodeksisse lõik, mis nägi ette karistuse võõrriiki solvavate väljendite kasutamise puhul.

«Hästi, ma arvan, et see pidi nii olema. Aga võime ka ette kujutada, et  otsusel taolist tulihingelist sõprust edendada olid tagajärjed, mida päris ette ei nähtud,» rääkis Raig. «Juhtus see, et pealesurutud välispoliitiline mõttemall muutus ka paljude inimeste mõttemalliks. Raamatu autor Leena Sharma nimetab nähtust kollektiivseks hulluseks. Ma olen temaga nõus. Tegemist ei ole ainulaadse nähtusega. Seda on ajaloo jooksul ette tulnud. Seega on teos ka omamoodi hoiatusraamat, mis peaks panema meid mõtlema, kui ohtlik on inimestega, eriti noortega, manipuleerimine.»

Kulle Raig ütles, et peatükid koogutavast ja silmakirjalikust  sõprusest suure idanaabriga on paljude soomlaste jaoks aeg, mida püütakse  unustada. Aga just seepärast, ja hoiatusena teatud massipsühhoosi eest, otsustas ta raamatu ka eesti keeles avaldada.

Raigi sõnul ei ole «Vankumatu sõprus» siiski üksnes  tõsine ajalooraamat. Selles on nii traagikat kui ka koomikat. Seega, põnev ja samas hariv lugemine just suveajaks.

Intervjuud Kulle Raigiga KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» saab kuulata SIIT.

Vaata artiklit Postimehest: https://www.postimees.ee/6710788/kulle-raig-soomlaste-kollektiivne-punahullus


Neeme Raud. Siin 2019-06-15

Globaalbriifing nädala teemadest.

Eesti saatkond kui uus vaatamisväärsus.
Varem VDNH, nüüd EXPO.
Andres Puustusmaa kehastub venelaseks.
Soomlaste imelikud seiklused Puna-Venemaal. Suvine lugemissoovitus!!

Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-06-15/


Margus Kolga: ÜROs tõi võidu meile muuhulgas avatus, sõbralikkus, inimlikkus

Eesti kõnetas ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimise ajal maailma oma avatuse ja sõbralikkusega, arvab Eesti üleilmset kampaaniat juhtinud Eesti alaline esindaja ÜRO juures Margus Kolga.

«Ma arvan see oligi põhiline,» ütles Margus Kolga KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin».«Me tegime seda ühelt poolt südamest, rääkisime oma lugu, aga kuulasime ka teiste lugu. See mõjub maailmas ma arvan kõige paremini.»

Eesti sõnumid olid piisavalt üldised, aga ka tugevad. «Aga väga palju oleneb ikkagi ka inimeste vahelistest suhetest ja inimlikkusest, et tervet maailma nii palju kõnetada,» ütles Kolga.

Diplomaat ei soovinud konkreetselt öelda, kes olid Eesti tugevamad toetajad. Kuid märkis, et kindlasti väikeriigid. See oli ka üks Eesti kampaania suuremaid sõnumeid, et väikeriigina kas või juba instinktiivselt hoiab Eesti väike riikide lippu ülal ja teeb nende eest tööd.

Ehkki hääletus ÜRO Peaaassamblees oli reedel salajane, usub Kolga, et Eestit toetasid Põhjala maad ja teised Balti riigid.

Kindlasti paljud Euroopa Liidu riigid. Ent kuna oleme koos oma rivaali, Rumeeniaga, ELs, siis osa Euroopa hääli läks ilmselt ka neile.

Eesti poolt võisid hääletada paljud Araabia riigid, keda häiris Rumeenia otsus viia oma saatkond Iisraelis Jeruusalemma. Toetust võis tulla Vaikse ookeani regioonist.

«Kuid ma olen veendunud, et toetust tuli ka CariComi maadelt – Karbiibimere riikidelt,» ütles Kolga. «Ma arvan, et sellele aitas kaasa väga palju see, et meie president leidis aega minemaks Kariibimere riikide tippkohtumisele ja seal isiklikult suhtles inimestega, kes annavad oma diplomaatidele juhiseid hääletada. Ma arvan, et see oli üks meie tugevaid kohti.»

Margus Kolga intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» kuula SIIT.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6702983/margus-kolga-uros-toi-voidu-meile-muuhulgas-avatus-sobralikkus-inimlikkus