Aleksandr Ljubimov: hirm on parim motivaator – nii meil kui ka teil

Venemaal on poliitiline süsteem muutumas ja uus kümnend võib tuua uue aja, ütleb Kasvupartei peasekretär Aleksandr Ljubimov Neeme Rauale antud intervjuus. Eeskujuks pole aga Lääs ning ka Baltimaad võiksid mõelda, kelle seas nad maailmas kõige silmapaistvama koha saavutavad.

Aerofloti lend Tallinnast Moskvasse, tund ja 20 minutit, on piisav aeg, et Venemaa tähtsamad lehed läbi vaadata ning lennuliin jagab neid reisijatele kuhjaga.

Venelaste elujärg halveneb, rahulolematus võimudega kasvab, pensionireform, mille võimud lootsid valutult ära teha, on purustanud paljude illusioonid, et Kremlis kaitseb neid hea tsaar. Mitmes lehes meenutatakse Levada keskuse uuringut, mis näitas, et 61 protsenti vastanuist peab Vladimir Putinit täielikult riigi probleemide eest vastutavaks, mis on oluline tõus, võrreldes aastataguse ajaga...

Loe edasi Postimehest: https://arvamus.postimees.ee/6696994/aleksandr-ljubimov-hirm-on-parim-motivaator-nii-meil-kui-ka-teil?_ga=2.19127868.567118000.1560169683-184965169.1559824597


Joel Volkov: kohustus mitte lasta oma pead uudistesodiga reostada lasub meil endil

Loovagentuuri Tank juht Joel Volkov rääkis Kuku raadio saates «Neeme Raud. Siin» uudistest kui meelelahutusest.

«Tänasel päeval see on elementaarne: uudised ongi põhimõtteliselt interneti ajastul suur meelelahutus,» ütles Volkov. «Inimesed käivad päevas mitukümmend tuhat korda – tundub mulle vähemalt iseenda põhjal – portaalides vaatamas, mis siis nüüd juhtunud on, ja suur pettumus, kui viie minutiga maailm ei ole muutunud. Vahel on, siis klikke tuleb nii kui muda.»

Kas nii-öelda uudiste-meelelahutus peidab endas ka reklaami, millega Volkov ise otseselt tegeleb?

«Paradoksaalsel kombel integreerivad maailma suured, globaalsed väljaanded, päris palju reklaami oma uudistesse. Aga Eestis see nii väga levinud ei ole. Pigem koondatakse kommertssõnumid sisuturunduse alla. Kui ma vaatan The Guardiani ja The New York Timesi, siis nad ikka kajastavad suuri kampaaniaid, lähevad meeleldi kaasa mingisuguste PR-sõnumitega.»

Nii et Eestis on seinad uudiste ja meelelahutuse vahel meedias seni täiesti olemas, usub Volkov.

Kuid uudistes on meilgi palju müra, selget provotseerimist, sõnumeid, mis pigem võiksid olla «valeuudiste» vallas. Kuid siin ongi tarbijal kohustus ise ka kriitiliselt loetavasse, kuuldavasse, nähtavasse suhtuda. Ning ka oma meediatarbimisele selged piirid seada.

«Me saame päevas mitukümmend tuhat sõnumit. Väga oluline oleks välja lülitada 21 000 sõnumit ja see oluline tuhat alles jätta ning võib-olla natukene nende peale mõelda. Me muidu reostame oma aja ja pea ära kogu selle sodiga, mis meile paisatakse eetrisse kogu aeg,» soovitas Volkov.

Täispikkuses kuula Joel Volkovi intervjuud SIIT.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6693416/joel-volkov-kohustus-mitte-lasta-oma-pead-uudistesodiga-reostada-lasub-meil-endil


Pärnu promofestivali eesmärk on pakkuda omanäolist ooperit

Täna (pühapäeval - 26.05.2019) Pärnus lõppeva PROMi (Pärnu Rahvusvaheline OoperiMuusika festival) kunstiline juht, dirigent Erki Pehk ütles KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin,» et oma ooperiprojektidega ei üritata konkurentsi pakkuda Rahvusooperile Estonia või Vanemuisele, eelarved on tunduvalt väiksemad, aga Pärnus festivalil aetakse oma asja.

«Me proovime teha moodsamat ja kaasaegsemat muusikateatrit, milleks projekti põhine tegemine annab hiilgavaid võimalusi.» Lisaks on PROMi visiitkaardiks festivali raames toimuva Klaudia Taevi nimelise laulukonkursi võtjale antav lubadus, et maailma ooperirepertuaarist võib valida ühe teose, mis tema jaoks siis ka kahe aasta jooksul, mis festivale lahutab, lavastatakse. Selle lubadusega erinev PROM kõigist teistest festivalidest. Sel aastal nägi nii rambivalgust eelmise võitja Abigail Levise (USA) soovil sündinud Bellini ooper «Romeo ja Julia,» mis PROMI versioonis sai nimeks «Romeo või Julia.» Seekordne võitja kuulutatakse välja tänasel Galal.

Pehk hinnangul on PROM Ida-Euroopa rahvusvaheliste ooperifestivalide seas saanud selgelt oma koha.

Dirigent Erkki Pehki intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin.» Saate kuulata SIIT.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6692429/parnu-promofestivali-eesmark-on-pakkuda-omanaolist-ooperit 


Hanna-Liina Võsa viib «West Side Story» tuttavatesse New Yorgi paikadesse

«Absoluutselt tuttavad paigad. Ma elasin (Broadway muusikalide koolis õppimise ajal) Upper West Side´s. Minu esimene aadress oligi 85. tänaval. Ehk siis see oli tõesti väga-väga seal samas,» rääkis Hanna-Liina Võsa KUKU raadio saatele «Neeme Raud. Siin.»

West Side Story on lugu 1950. aastate New Yorgist. Sealsete poola-iiri immigrantide peredest ja Puero-Ricast saabunute peredest pärit noorte omavahelistest kokkupõrgetest.

Võsa arvab, et see «nende» ja «meie» kokkupõrgete teema ja Estonia uuslavastus kõnetab ka tänast vaatajat.

«Selle versiooni puhul Estonias ongi vimka tehtud – teine vaatus on toodud tänapäeva. Minu meelest teeb see sellest eriti karmi tüki. Tükk ise ongi väga vägivaldne. Aga kuna kogu stilistika tuleb ka tänapäeva, siis see teeb kõik veel karmimaks. Sisserännanud ja kohalikud. Ma tõmban küll natukene paralleele Odini-sõdalaste ja pagulaste vahel. See on õõvastav tegelikult,» rääkis Võsa.

Ta leiab, et Eestis on olukord siiski rahulik, aga Rootsis, lavastaja George Malviuse kodumaal, on see igapäevane teema. «Krimiuudistes käib läbi. Rasside vaheline probleem on õhus ikkagi ja väga teravalt.»


Mart Raudsaar: jutt sõnavabaduse kriisist on natuke liialdatud

«Sellega ei ole probleemi, et keegi ei saaks midagi öelda, mida ta asjadest arvab,» ütles Mart Raudsaar.

Probleem on pigem sellega, et sõnad kipuvad devalveeruma.

«Me räägime ja kasutame liiga tihti suuri sõnu. Ja kui me millestki liiga palju räägime, siis ühel hetkel, kui tõesti häda on käes, jääb sõnadest puudu,» ütles Raudsaar.

Eesti era-meedia organisatsioone koondava Meedia Ettevõtete Liidu juhina ei näe ta praegu riigi poolt vaenulikke samme ajakirjanduse suhtes. Ei ole kohtuprotsesse, ei ole uusi seadusi, initsiatiive, riigi poolset mutrite kinni keeramist.

Valvsaks muutuks Raudsaar siis, kui tulevad ettekirjutused ministeeriumidest toimetustele.

«Kui hakkavad tulema ettekirjutused, sealhulgas ka Rahvusringhäälingule,» ütles ta. «Meil on ju toimetus sõltumatu, autonoomne. Keegi ei saa ette-kirjutada mida toimetus peab tegema, mida ta peab kajastama, milliseid ajakirjanikke ta peab lahti laskma. Seda ei saa keegi ette öelda.»

Tegevusse asuks ta juhul, kui tulevad seadused, millega reguleeritakse ajakirjanike tegevust. Näiteks määratakse, kes on ajakirjanik, kes on hea, kes halb ajakirjanik. Sellist asja ei saa Raudsaare hinnangul seadusega mingil juhul ette kirjutada. «See oleks mitte ainult pressivabaduse lõpp, vaid ka demokraatia lõpp,» rõhutas ta. «Eneseregulatsioon peab toimuma (meedia)organisatsioonide sees. Kuid samal ajal peaksid ajakirjandusorganisatsioonid ka üksteist kontrollima. Mistõttu ongi ju väga hea, et Eestis ongi erinevad meediamajad.»

Mart Raudsaare intervjuud KUKU saatele «Neeme Raud. Siin» kuula SIIT.

Loe edasi Postimehest: https://www.postimees.ee/6691857/mart-raudsaar-jutt-sonavabaduse-kriisist-on-natuke-liialdatud


Neeme Raud. Siin 2019-05-18

Globaalbriifing nädala teemadest.

Saates: Margus Kolga: Eesti ÜRO Julgeolekunõukogusse saamise šansid on head. Maria-Kristina Soomre Kultuuriministeeriumi kunstinõunik: Veneetsia biennaal - raaadioringkäik Leedu ja Eesti paviljonides. Lauri Saatpalu ja Steven-Hristo Evestus: uudiste ja meelelahutuse ühtesulamine Broadway menutükis "Network."

Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/neeme-raud-siin-2019-05-18/


Steven-Hristo Evestus: ärgem olgem uudiste- ja infotarbijatena käsnad

KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin» oli kõneks Broadway praegune menutükk «Network», mis kõneleb uudiste- ja meelelahutusmaailma ühtesulamisest. 1976. aastal kui valmis samanimeline film, oli see ennekuulmatu sensatsioon: uudised ja meelelahutus hoiti USA teleprogrammides tollal veel rangelt lahus.

Nüüd, kui filmi ainetel sündis Belgia lavastajal Ivo van Hove´l teatritükk, selles midagi üli-skandaalset enam ei ole: uudiste ja meelelahutustööstused ongi moodustamas sulameid, mis toodavad infoteinmenti – ühtlast infotapeeti, mis peab tekitama selle tarbijas tunde, et ta on informeeritud, seda samas olemata.

«Mis mul esimene reaktsioon pärast lavastuse vaatamist tuli, oli see, et oli sellise äratuskella mõjuga, et kutsus üles mitte olema selline uudiste- ja infotarbijast käsn, kes kõik enda sisse tõmbab. Vaid avaldama tõepoolest oma arvamust,» ütles Broadway lavastust «Network» vaadanud Vaba Lava teatri juht Steven-Hristo Evestus.

«See üleskutse, et ma olen maruvihane (mis kõlas lavalt) mõjus ja mõjutas mind selle poolest, et igaüks peaks julgema aknast välja vaadata ja oma sõnumitega välja tulema. Et lodevusest ja laisklemisest inimesi üles äratada. Sest paljud lasevad asjadel minna nagu nad lähevad.» Ja vaatavadki uudiseid kui õhtust õhtusse korduvat meelelahutust.

New Yorgis sama lavastust näinud Lauri Staapalu ütles, et «kõik hullud asjad» tulid teatris järsku pähe. «Et sõda on muutunud meelelahutuseks, ülekanded sõjast, et poliitika on muutunud meelelahutuseks. Meie elu reaalsus on nii sürreaalne juba. Ma ei läinud sealt etenduselt ära tohutult rõõmsana. See tegi haiget ausalt öeldes,» lisas Saatpalu.

Eeloleval sügisel jõuab Hollywoodi menufilmi «Network» järgi valminud ja nii Londoni West Endis kui ka Broadwayl menukalt etendunud teatritükk Eesti Draamateatri repertuaari. Lavaloos, mille eestikeelne pealkiri on «Võrk», kehastab peategelast, uudiste ankrut, kes tapetakse, kuna ta reitingud ei ole head, Hendrik Toompere. Lavastab Hendrik Toompere Jr.

Intervjuud Steven-Hristo Evestuse ja Lauri Saatpaluga saab järelkuulata siit.

Loe edasi Postimehest: https://kultuur.postimees.ee/6686570/steven-hristo-evestus-argem-olgem-uudiste-ja-infotarbijatena-kasnad?_ga=2.10297269.1216708903.1558892521-1598748621.1549896877


Neeme Raud: Evelin forever*!

Varsti juba kaks ja pool aastat ei ole ma telerit vaadanud. Otsustasin selle «Aktuaalsest kaamerast» minemise järel elutoanurgas välja lülitada ning nii on see jäänudki. Kuid ikkagi – on kiusatushetki. Reiside ajal taban end hotellitoas ikka aeg-ajalt teleripulti kätte võtmas. Eriti kui on olnud pikk päev ja tahaks õhtul vaadata lihtsalt midagi, mis unele aitaks, tekitaks seesmise rahu ja kindlustunde, et praegustel heitlikel aegadel miski siiski ei muutu.

Hiljutisel New Yorgi reisil vajusingi ühel õhtul taas teleri ette ja tõdesin üllatusega, et Ameerika praeguses argipäevas, kus pea kõigel – uudistel, vestlustel – on Trumpi-pitser, on see mõtteid mujale viia aitav miski-keski täitsa olemas. Nimelt kulgevad ameeriklastest õed Kardashianid läbi igikestvast mitte-midagi-tegemisest koosnevate päevade, mida miljonid vojöörid oma õhtuse rõõmuna lõpmatult jälgivad.

Enamiku järjekordsest nende elu kajastavast seeriast täitiski see, kuidas üks õde helistab mõnest luksusliku magamistoa või hotellitoa voodist just ärganuna (aga täismeigis!) teisele ning kinnitab: ma tean, et sul on probleeme, kuid ma olen siin, et sind toetada (I am here to support you!).

Valetaksin, kui väidaksin, et tõsisemat sisu saates üldse ei olnud. Oli. Suur õde Kim, kelle kunagi pornokanalile lekkinud seksivideost klanni kuulsus alguse sai, teatas just tol õhtul, et temast peab saama jurist. Pikki geeliküüsi otsekui järjehoidjaid kasutades lappas ta voodi kõrvale virna laotud õigusteaduse õpikuid, ise pihtides, et soovib aidata tuhandeid Ameerikas ebaõiglaselt vangimõistetuid (I am here to support you!).

Jah, ta on olemas: toetav, aitav, hooliv, mõtlesin hotellivoodis ja vajusin rahulikku unne.

Järgmisel päeval sattusin sealsamas New Yorgis koosviibimisele, kus jutt läks ootamatult Kardashianidele. Olin vestluses korraga üsna tegija, sest advokaat Kimist ei olnud teised veel kuulnud. Arutlesime aga peamiselt selle üle, mil moel suudab Kardashianide noorim õde Kylie panna kogu maailma teismelised tüdrukud ostma kõiki oma kosmeetikaäri tooteid, mis on temast teinud ajaloo ühe noorima miljardäri. Vestluse käigus üllatusin, et peaaegu kõik mu tuttavad – finantsmänedžerid, kunstiteadlased, ajakirjanikud – olid Kardashianide eluga hästi kursis. Küsimusele, miks nad neid jälgivad, ei osanud keegi vastata. Nad on fenomen, ütles üks. Kuulsused seepärast, et on kuulsused, arvas teine. Aga nad lihtsalt on! Nii võtsime teema lõpuks kokku.

See «kuulsused kuulsuse pärast» mõte jäi mind kummitama. Läbi hilisõhtuse Manhattani hotelli poole astudes tuli pähe küsimus: kes on Eesti Kardashian?

Loe edasi Postimehest: https://sobranna.postimees.ee/6685665/neeme-raud-evelin-forever?_ga=2.201878481.1707444189.1558176704-1958101099.1558176703


Valimisstuudio 2019-05-16

Euroopa Parlamendi valimiste debatid KUKUs. Urmas Paet ja Mart Helme (ei saabunud saatesse kohale)

Leia podcast Kuku raadio lehelt: http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/valimisstuudio-2019-05-16/